Katarina Elisabeth Käpa
Neljakordne Eesti meister Tallinna FC Flora naiskonna ridades.
Eesti Jalgpalli Liidu aasta naisjuunior 2025 ja kolmas koht aasta naisjalgpalluri valimisel 2025.
Poola esiliigaklubi KKPK Medyk Konin väravavaht alates 2025.
FC Elvast Poola profiklubisse
Lapsepõlv ja kooliaeg
Olen sündinud 16. märtsil 2006. aastal Tartus. Lapsepõlv möödus Vellavere metsade vahel, armastavas peres. Koos vendade ja naabritüdrukuga veetsime palju aega õues batuudil hüpates ja rattaga sõites. Koos isa ja vendadega osalesime igal suvel Tartus laste rattamaratonil. Kord käisime talvel ka suusamaratonil, kuid see lõppes nii, et üks mu suusk läks poolel teel katki. Kuna olin kange tüdruk, sõitsin pisar silmas maratoni lõpuni ühe suusaga.
Koolitee eimesed kuus klassi õppisin Konguta koolis, kus vahetundidel oli tore võimlas aega veeta ja rahvastepalli mängida. Konguta kooli aktiivne kehalise kasvatuse õpetaja Kaie Tali oli ka spordiringide ja rahvatantsurühmade juhendaja ning tänu temale sai läbi proovitud kõikvõimalikud spordialad ja osaleda kooli rahvatantsurühmaga kaks korda Tallinnas tantsupeol. Kolmandas klassis hakkas huvitama jalgpall.
Pärast Konguta kooli lõpetamist jätkus kooliaeg 7.-9. klasssini Elva gümnaasiumis, kus meeldejäävamad olid õpetaja Viivika Kure matemaatika tunnid. Klassikaaslastest oli minuga FC Elva samas võistkonnas veel kolm õpilast, kellele õpetaja Geil Siim ja klassijuhataja Eva Ojakivi hoidsid alati kõvasti pöialt.
Mu vanemad mind millekski ei sundinud, pigem leidsin ise tegevuse, mis mulle meeldis.
Algul käisin paar aastat võrkpalli mängimas , siis kaks trenni judos ja paar kuud ka tantsimas. Võrkpall oli mu elus natuke pikemalt, sest osalesin treener Marek Pihlaku kutsel võrkpalliturniiridel. Lõpuks leidsin jalgpalli ja selle juurde ma ka jäin.
Põhikooli lõpetamise järel liitusin Tallinna Arte gümnaasiumi jalgpalliklassiga ning samal ajal Tallinna FC Floraga. See periood oli minu karjääri arengus määrava tähtsusega – 16-aastaselt pealinna õppima ja treenima asudes keskendusin täielikult jalgpallile, treeninguaeg kulus jõusaalis ja jalgpalliplatsil. Aktiivse sporditegevuse kõrval lõpetasin gümnaasiumi hõbemedaliga.
Toetajad panevad perspektiive seadma
Perekonnal on minu karjääris väga suur roll. Kui veel kodus elasin, oli ema see, kes alati trennis järel käis ja mind ootama pidi, kuna olin alati viimane, kes trennist lahkus. Kui olin väike, soetasid vanemad vajaliku spordivarustuse ja aitasid võistlustele ja trennidesse jõudmisel. Kuigi see praktiline tugi on alati oluline, on minu jaoks olnud kõige tähtsam teadmine, et olenemata sellest, kuidas jalgpallis läheb või millise tulemusega platsilt tulen, on nad alati minu jaoks olemas. Nad on toetavad ja usaldavad mind täielikult, mis annab mulle kindluse ja motivatsiooni edasi pingutada.
Kodust kaugemal võistlustel olles on alati hea teada, kui paljud inimesed – sõbrad, tuttavad, kaasaelajad – sinu tegemisi jälgivad ja pöialt hoiavad.
Kui see toetus mingit kanalit mööda jälle minuni jõuab, siis teeb see südame soojaks ja paneb mõneks ajaks mõtlema ning elus perspektiive seadma.
Elva toetus on mulle oluline, kuna see on minu kogukond, kellega olen üles kasvanud ja kes on mind algusest peale toetanud! Lisaks tahaksin eraldi tänada Are Altraja, kes mind varustusega toetab ning ka minu sõbrannasid, kellega koos jalkat alustasime ja kellega siiani igapäevaselt suhtleme.
Kriitika ja kiitus, eeskujud spordis
Kunagi keegi ütles mulle, et ma ei ole selline tüüp, kes läheks välismaale jalgpalli mängima ja et Florasse minek oleks halb idee, sest istuksin seal lihtsalt pingil. Ma austan seda inimest, aga tol hetkel mõtlesin oma peas: “Ma veel näitan sulle!” Nüüdseks olen need arvamused ümber lükanud.
Olen aru saanud, et väga palju loeb, kes sulle kriitikat või kiitust annab. Kui treener ütleb, et sooritus oli halb, siis tasub trenni teha ja pingutada, aga kui keegi netis lihtsalt nõmedalt arvab, ei tasu sellele tähelepanu pöörata. Sama kehtib ka kiituse kohta – oluline on, et see tuleks inimestelt, kelle arvamus ja toetus loeb.
Eeskujuks on Mart Poom – üks Eesti legendaarsemaid jalgpallureid, kes lõi tee Inglismaale ja on eekujuks paljudele. Mulle meeldib tema sihikindlus ja töökus. Tahaksin olla selline eeskuju väikestele tüdrukutele, kes jalgpalli mängivad – näidata, et kui pingutad, saab unistused täide viia. Mulle on eeskujuks olnud kõik mu treenerid, sest kõigilt neilt on olnud palju õppida.
Õppida on ka paljukordselt Eesti meistrilt kettagolfis Albert Tammelt. Alberto on mu naaber, väga töökas ja siiras inimene. Ta sõna otseses mõttes töötas end mitte kusagilt tippu. Mäletan, kui suviti oli varavalgest kuni õhtutundideni naabruses kuulda ainult diskikorvi kõlinaid.
Spordikarjääriga rahul, jätkub töö eesmärkide nimel
Praegu olen profijalgpallur Poola klubis KKPK Medyk Konin. Treeningmaht ja intensiivsus on võrreldes varasemaga palju suuremad. Kui Eestis oli nädalas neli trenni, siis nüüd on treeninguid 8-12. Teen igapäevaselt tööd, et astuda samm edasi oma karjääris ja jõuda järgmisele tasemele.
Olen tänulik kõige eest, mida olen teinud ja milliseid otsuseid vastu võtnud. Keskendun pigem sellele, mis on siin ja praegu, sest minevikku muuta ei saa. Praegu olen välismaal ja teen igapäevaselt tööd oma eesmärkide nimel. Ma arvan, et ma kahetseksin rohkem seda, kui ma poleks seda sammu julgenud teha ja oleksin läinud lihtsalt traditsioonilisemat teed pidi ülikooli. Tahan elada nii, et ma ei kahetseks tegemata jäänud võimalusi. Olen juba praegu proovinud asju, mis mind hirmutavad – näiteks sukeldumine ja langevarjuhüpe – ja sama põhimõte kehtib ka spordis.
Väikesest kohast on võimalik kaugele jõuda
Jälgin huviga ka seda, kuidas Elvas spordelu kulgeb, mida kohalikud sportlased teevad, ja mul on nende üle alati hea meel. Elva puhul on lahe see, et kuna linn on väike, siis on inimestel alati mingi kokkupuude olemas ja tuttavatele on ikka tore pöidlaid hoida. Kindlasti jälgin iganädalaselt FC Elva tulemusi, sest see klubi on mulle väga südamelähedane ja seal tegutsevad inimesed on mulle kallid.
Ma arvan, et Elva tugevus ongi kogukond ja noortetöö. Väikesest kohast on võimalik kaugele jõuda, kui süsteem toimib ja inimesed on pühendunud. Tulevikus on kindlasti potentsiaali veelgi rohkem areneda, eriti kui noortele luuakse head tingimused ja julgustatakse unistama suurelt.
Nautige! Leidke inimesed kellega koos sporti teha. Kõik ei pea sporti tegema profi tasemel, liikumine on füüsilise ja vaimse tervise alustugi. Hoidke naeratus näol ja olge tänulikud sellele, et teil on keha mida liigutada.
