Kristjan Ilvest ootavad ees suured elumuutused. «Pean endale aru andma, et saan suvel 30.»

Kahevõistleja Kristjan Ilvese elus toimub järgmise hooaja eel mitu suurt muudatust. Foto: Eero Vabamägi

  • Kristjan Ilves hakkab üle aastate elama nii Norras kui ka Eestis korraga.

  • Ilves kavatseb alustada ülikooliõpinguid ning teeb selleks uuesti matemaatika riigieksami.

  • Treeningplaanis hakkab ta keskenduma rohkem hüpetele, et naasta stabiilselt poodiumiheitlusse.

Kahevõistleja Kristjan Ilvese jaoks tuleb järgmine hooaeg senisest erinev, sest teda ootab ees hulk elumuutusi, alustades elupaiga vahetusest ning lõpetades potentsiaalselt koolipinki istumisega.

29-aastane Ilves on aastaid elanud ja treeninud Norras Trondheimis koos sealse koondisega. Pea kahe nädala eest lõppenud hooaeg jäi aga senise elurütmi juures viimaseks, sest Ilves pakkis kohvrid ning kolis Trondheimist ära.

«Teadsin juba hooaja ajal, et kui jätkan karjääri, siis tulevad ka muudatused. Sel hooajal jäi hüppemäel väga palju potentsiaali realiseerimata. Olümpial samas nägin, et kui asjad klapivad, olen mängus sees – see süstis minusse uut energiat,» räägib Ilves, kes Milano Cortina mängudel sai suurepäraste hüpete juures 6. ja 7. koha.

Edaspidi on Ilvesel kaks alalist kodu. Üks neist on endiselt Norras, kuid Trondheimi asemel Lillehammeris. Teine aga Tartus, kuhu Ilves kolib koos kihlatu Karmen Puusaluga. Kõik suusahüpetega seonduv toimub edaspidigi Norras, kuid füüsisega tegeleb Ilves edaspidi kodumaal.

«Pean endale aru andma, et saan suvel 30. Ma pole enam 20-aastane. Pikemas perspektiivis mõtlen pere loomisele ja enese harimisele. Ühe aasta teen veel kindlasti täiega sporti, aga eks näis, mis edasi saab,» räägib Ilves.

Kristjan Ilves

  • Sündinud 10. juunil 1996.

  • Tuli hooaegadel 2021/22, 2022/23 ja 2023/24 MK-sarja üldarvestuses viiendaks, eelmisel hooajal piirdus 12. kohaga.

  • Sai Milano Cortina olümpial individuaaldistantsidel 6. ja 7. koha.

Ilves soovis kolida Eestisse suuresti kihlatu pärast, kes on tema sporditegemise ja Norras elamise pärast pidanud oma elu teataval määral pausile panema.

«Tahan, et ta saaks ka elada oma elurütmi järgi, eriti töö osas, et tal oleks midagi kindlat. Ta on aastaid käinud Norra ja Eesti vahet. Igaüks võib ette kujutada, kui keeruline võib olla inimeste elusid ühildada. Eriti siis, kui elate erinevates riikides. Eestisse kolimine ei muuda minu jaoks võib-olla midagi, sest käin ikka palju laagrites ja Norras, aga tahan seda sammu teha tema pärast,» sõnab Ilves.

20. mail on tuleviku mõistes oluline päev

Elupaiga vahetamise juures on muutusi teisigi. Näiteks kui kõik läheb plaanitult, alustab Ilves sügisest õpinguid Tartu Ülikoolis majanduse erialal, kuid enne tuleb läbida mitu olulist katsumust.

Neist esimene toimub 20. mail, mil Ilves teeb peaaegu kümneaastase vahe järel uuesti matemaatika riigieksamit. Selleks on ta aasta vältel vaeva näinud.

«Olen viimase aasta jooksul õppinud matemaatikat. Mäletan, et matemaatika meeldis mulle kooliajal, kuid ma ei jõudnud [spordi tõttu] eriti tundidesse. Mõni asi oli selle pika ajaga ikka täitsa meelest läinud,» ütleb ta ja naerab.

Ta loodab, et Lillehammerisse kolimisega paraneb ka koostöö ning ta saab rohkem aega panna varustuse testimisele.

«Tahaks ühte hooaega alustada nii, et Rukale (MK-hooaja avaetapile – M. S.) minnes on mul kõik testitud ja tean, millega lähen. Ma ei taha jälle seda, et see või too ei toimi. Kui kõik paigas, on lihtsam leida enesekindlust, mis on hüpete puhul kõige tähtsam.

Ma pole olnud mingite asjadega rahul, neile tuleb lahendused leida. Nii palju on olnud kaootilisust, mis on teinud rahulolematuks. Ma ei saa kõigest praegu rääkida, aga sellistele asjadele peab ka näkku vaatama, et asju paremaks saada,» räägib ta.

Kui Ilves saabki majanduse erialale sisse, siis ta lähtub klassikalisest spordipoisi mõtteviisist: kui kool hakkab sporti segama, tuleb kool ära jätta.

«Vaatame, kuidas kõik ära mahub. Järgmisel hooajal keskendun kindlasti täielikult spordile, seega vajadusel tuleb kooli osas teha järeleandmisi. Ma pole veel näinud, et poolikult tegemine oleks mõttekas.»

Kristjan Ilves Milano Cortina olümpial. Foto: Eero Vabamägi

Soovib kaootilisusest lahti saada

Ilves tunnistab, et polekski tegelikult tahtnud Lillehammerisse kolida, sest seal pole peale spordi mitte midagi teha. Kuid tulemuste nimel oli see samm hädavajalik, sest Trondheimis elades oli koostöö Norra koondise suusahüpete eest vastutavate inimestega kehv.

«Trondheimis elades oli hüpetega seoses kõik nii kaootiline. Esiteks sellepärast, et kontakt nende inimestega oli nii väike: nende jaoks, kes elasid Trondheimis, polnud nii palju aega kui näiteks nende jaoks, kes olid Lillehammeris kohapeal. Ja kui infot tuli, siis nii palju korraga, et ajas pea sassi,» selgitab Ilves.

Ta loodab, et Lillehammerisse kolimisega paraneb ka koostöö ning ta saab rohkem aega panna varustuse testimisele.

«Tahaks ühte hooaega alustada nii, et Rukale (MK-hooaja avaetapile – M. S.) minnes on mul kõik testitud ja tean, millega lähen. Ma ei taha jälle seda, et see või too ei toimi. Kui kõik paigas, on lihtsam leida enesekindlust, mis on hüpete puhul kõige tähtsam.

Ma pole olnud mingite asjadega rahul, neile tuleb lahendused leida. Nii palju on olnud kaootilisust, mis on teinud rahulolematuks. Ma ei saa kõigest praegu rääkida, aga sellistele asjadele peab ka näkku vaatama, et asju paremaks saada,» räägib ta.Kristjan Ilves plaanib järgmise hooaja eel keskenduda rohkem hüppetrennile. Foto: Eero Vabamägi

Muutunud treeningplaan võiks Ilvese tõsta tagasi tippu

Ilves oli veel kaks aastat tagasi kahevõistluse maailma üks paremaid suusahüppajaid. Seejärel soovis ta astuda sammu edasi suusakiiruses, millega ongi hakkama saanud, kuid selle võrra kannatasid hüpped.

«See oli teadlik valik. Kui võtaks praeguse suusakiiruse ja kahe aasta tagused hüpped, oleks kõik väga ilus. Aga kahjuks see ei käi nii lihtsalt,» tõdeb ta. «Ma ütleks, et kaks aastat tagasi treenisin küll palju, aga suutsin kuidagi kahe ala vahel tasakaalu leida. Siis tõstsime koormust ja läksime üle piiri.»

Ilves teab, et peab kõrgete kohtade nimel heitlemiseks naasma hüppemäel tippu. «Fakt on see, et ma ei sõida kunagi kümnendalt kohalt esimeseks. Pean hüpete järel ees olema, et võidelda poodiumi nimel. Usun, et väike muudatus treeningplaanis aitab seda teha.»