Elva spordilinnaks kujunemise algusest LOE SIIT >>
Elva spordielust nõukogude ajal LOE SIIT >>
Elvas on läbi aegade harrastatud ligi viitkümmet erinevat spordiala. Neist populaarsemad on olnud jalgrattasõit, kergejõustik ja laskmine, talialadest suusahüpped, kahevõistlus ja laskesuusatamine.
Palju on see sõltunud treeneritest ja võimalustest alaga tegelemiseks. Taasiseseisvumise algusaastatel jätkus Elvas nõukogude ajast tulnud sportlik tegevus. Vaatamata raskustele majanduselus, püüti säilitada ja arendada Elvale omaseid spordialasid.
Spordikooli kaotamine 2001. aastal ja klubilisele tegevusele üleminek lõi hoopis uue olukorra. Mitte kõik spordialad ei suutnud sellega kohaneda.
Elva Spordiliit asutati peale spordikooli likvideerimist 2001. aastal ja sinna kuulusid võrkpalliklubi Sponte, võimlemisklubi Airi, jalgrattaklubi Velorõõm, Elva Laskespordiklubi ja judoklubi DO Elva osakond. Praeguseks on Sponte likvideeritud ja DO Elva osakonnast on saanud spordiklubi Altia. Spordiliit haldab ka Elva Kergejõustikukooli, kelle treeneriks on Margit Thomson. Spordiliidu eesmärk on Elva spordielu edendamine erinevate spordiklubide koostöö arendamise kaudu. Spordiliit korraldab ka spordivõistlusi ja üritusi.
Elvas on peetud palju erinevaid jooksuvõistlusi. Kohaliku tähtsusega lastejooksudest Eesti murdmaajooksu meistrivõistlusteni välja. Populaarsemateks on aja jooksul kujunenud Jüriöö jooks võistkondadele. Kellatorni jooks, mis saab alguse raekoja juurest. Samuti Meejooks, kus võisteldakse magusate auhindad peale ja viimasel ajal ka Südaööjooks, mille kaunid medalid on leidnud üleriigilist ära märkimist.
Omanäolisi jooksuvõistlusi on teisigi. Näiteks Elamusjooks, kus võistlejad peavad maastikul ületama erinevaid takistusi ja Järvejooks, mille trass on seotud jooksuga erinevate järvede ümbruses. Elvale on iseloomulik, et tähtsamate jooksusarjade kavva on võetud ka lastejooksud, et juba maast-madalast kasvatada lastes liikumisharjumusi.
Loomulikult on Elva säilitanud oma jalgrattasõidu traditsioonid. Seda eelkõige treener Jüri Kalmuse ja tema abiliste aktiivsele tegevusele. Siin on peetud Eesti meistrivõistluste etappe, maastiku ja talikrosse, tänavasõite ja rattamaratone. Tänu sellele on säilinud jalgrattaspordi populaarsus noorte hulgas.
Elva traditsiooniline spordiala laskmine on üle elanud tõuse ja mõõnasid, aga tulevikku vaadatakse optimistlikult. Üleminek Tehvandi spordikeskuse haldusesse on avanud uued perspektiivid arenguks. Säilitatud on oma vanad head traditsioonid, näiteks Heli Rassi mälestusvõistlused ja peale on kasvanud uus põlvkond treenereid ja sportlasi.
Laskesuusatamine on olnud pikka aega Elva spordi visiitkaardiks. Siit on sirgunud mitme Eesti koondise jagu laskesuusatajaid, kelle treeneriks on olnud Rein Pedaja. Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Priit Viks, Karel Ermits, Karel ja Kristel Viigipuu ning Grete Gaim – need nimed on meie spordisõpradele hästi tuntud. Praegu jätkab Rein Pedaja järglasena meie uue põlvkonna laskesuusatajate treenimist Roland Lessing.
Talialadest on Elvale rahvusvahelist kuulsust toonud treener Andrus Ilvese kahevõistlejatest pojad Kristjan ja Andreas Ilves. Kahjuks on Elva suusahüppetorn praegu sellises seisus, et läheb lammutamisele. Loodame, et uus ehitatakse juba lähitulevikus.
Elvas on kindlalt kanda kinnitanud judo, mille esimesed treeningud algasid siin 1993. aastal Andres Põhjala eestvedamisel, kes andis teatepulga üle oma õpilasele Evelin Pihlakule. Evelin on koos abikaasa Marekiga loonud Elvasse tugeva judotraditsiooni, asutades 2011. aastal oma klubi, kus saab harrastada judo kõrval ka võrkpalli. Pihlakute korraldatud judoturniiridest Elva Open on kujunenud suured rahvusvahelised võistlused. Just Elva judoklubist alustas oma sportlaskarjääri hilisem autoralli maailmameister Martin Järveoja, kes on kahekordne Eesti meister judos.
Uus tulija oli Elva Jalgpalliklubi, mis asutati 1994. aastal Ville Sonni initsiatiivil ja tegutses aktiivselt kolm aastat, jõudes välja 4. liigasse. 2000. aastal asutasid Are Altraja ja Margus Ivask FC Elva, millel on praegu ligi 600 liiget ja kes mängib alates 2016. aastast esiliigas. Klubil on ka oma naiskond ja klubilist tegevust ilmestavad rohkearvulised fännid. FC Elva tegevus on laienenud linna ümbruse endistesse vallakeskustesse. 2002. aastal rajati esimene kunstmuruväljak, mis 2017 rekonstrueeriti. Tähtsamad mängud toimuvad linnastaadionil.
2019. aastal anti FC Elvale Euroopa aasta parima rahvajalgpalliklubi tiitel.
Märgilise tähendusena on Elva spordile olnud mitmed suursündmused nagu Rally Estonia linnakatsed ja Kulbilohu rallikrossi võistlused. Samuti on linna spordielu mitmekesistanud Elva Triatlonisari, mis 2021. aastal jõudis juba 32. võistluseni. Nimetama peab veel Peeter Aani vedamisel toimunud erinevaid Rammumeeste ja -naiste jõukatsumisi. Uue alana on suurvõistluste korraldamiseni jõudnud Elva Sportkeegliklubi – maikuus toimuvad Elva spordihoones selle ala MM-võistlused.
Elvast on kujunenud ka Tartu Suusamaratoni finišipaik. Tänu aktiivsele spordiliikumisele, on Elva vallale omistatud 2019. aasta sportlikuma valla tiitel. Eriti tegus oli 2021. aasta kui Elvast sai Euroopa parim spordilinn. Üheks suureks panuseks sellise tunnustuse saavutamisel oli liikumine „Elva miljon”, kus tuli aasta jooksul koguda miljon kilomeetrit kasutades „kondimootoril” toimivaid lahendusi – jooksmine, kõndimine, jalgrattasõit, suusatamine jne. Selle enneolematu ülesandega saadi hakkama – aasta lõpuks kogunes 1 021 118 kilomeetrit. Sellega võiks maakerale 25 tiiru peale teha.
Loomulikult on sellise eduka sporditegevuse aluseks olnud linna spordijuhid ja meie treenerid ning sportlased. Linna spordielu on juhtinud erinevatel aegadel Toomas Järveoja, Maris Järveoja, Karl Kontor Marek Pihlak ja Madis Šumanov. Viimane on pälvinud ka kohaliku spordielu edendajana tiitli „Aasta Tegija 2021“.
Käesoleval ajal on valla spordijuhiks taas Marek Pihlak.
