Leonid Semilarski 1960. aastatel tõstevõistlusel. Foto: erakogu

Leonid Semilarski
5.03.1945 – 16.12.2019

  • Eesti noortemeister tõstmises.
  • Eesti tõstespordi arendajana ENSV Spordiühingute ja – organisatsioonide Liidu Nõukogu tunnustus 1964. aastal.
  • Spordihingega Elva linnapea ja ettevõtja

Tihemetsa tehnikum – tõsine sporditegemise aeg

Leonid Semilarski sündis 5. märtsil 1945. aastal Tartus. Ta sündis pere esimese lapsena, ema – isa töötasid Pangodi kaupluses. Leonid Semilarski koolitee algas Unipiha Algkoolis, kus õppis esimesed kolm klassi. Seejärel kolisid vanemad Väägverre, kus isa Valentin sai kaupluse juhatajaks. Leonid Semilarski õpingud jätkusid Väägvere Algkoolis, kus lõpetas neljanda klassi. Kooliaeg jätkus Vara vallas Kaarli seitsmeklassilises koolis, kus õppis selgeks ka kitarri ja mandoliini mängu. Samuti tegeles ta koolis aktiivselt spordiga ning saavutas häid tulemusi ka malemängus.

1960.aastal asus Leonid Semilarski õppima Tihemetsa tehnikumi mehhaniseerimise erialale. Tehnikumis tegeles ta õpingute kõrvalt jätkuvalt aktiivselt spordiga, saavutas häid tulemusi (hulgaliselt diplomeid, medaleid) tõstmises, kergejõustikus, males ning pallimängudes. Tõstespordis võitis ta raskejõustiku Eesti meistrivõistlustelt mitmeid medaleid ja õnnestus tulla ka Eesti meistriks. Eeskujuks oli tal Jaan Talts, kes on samuti Tihemetsas õppinud ja treeninud.

Tehnikumi ajal oli ta ka ühiskondlikult aktiivne ja jätkuvalt musikaalne – laulis ning mängis akordionit.

Leonid Semilarski lõi aktiivselt kaasa ka Eesti tõstespordi arendamisel, mille tunnustuseks sai 1964.aastal tolleaegse ENSV Spordiühingute ja – organisatsioonide Liidu Nõukogult autasu ja aukirja.

Töö kõrvalt ikka spordis

Lõpetanud 1965. aastal Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, suunati Leonid Semilarski tööle Elva EPTsse ja männilinnas Elvas on möödunud suurem osa tema elust ja tegemistest.

Elva EPTs alustas ta tööd jaoskonna mehhaanikuna. Seejärel jätkas aastatel 1965 – 1974 töötamist tsehhi juhatajana ning aastatel 1974 – 1981 oli Elva EPT vaneminsener.

Tulihingelise spordimehena pidas ta mõnda aega ka ka asutuse spordiorganisaatori ametit. Suureks väljakutseks olid alati asutustevaheliste võistluste ja suvepäevade korraldamine, samuti talialade spordipäevade iga-aastane läbiviimine. Ise jätkas ta treeninguid erinevatel spordialadel ning saavutas aktiivse harrastussportlasena ka häid tulemusi. Lisaks spordile oli tema suureks hobiks jätkuvalt akordionimäng ja laulmine.

Aastal 1981 vahetas Leonid Semilarski asutust ning asus tööle Elva Kommunaalettevõtete Kombinaati peainseneri kohale.

Aastatel 1985-1990 oli Leonid Semilarski Elva linna RSN Täitevkomitee esimees.

1990. aastal siirdus ta eraettevõtlusesse ning alustas 1994. aastal tööd Rõngu tehase aktsionäri ning asedirektorina. Tehas tegeles mahla-, plasti- ja elektroonika tootmisega. Leonid Semilarski oli Rõngu Aiandusseadmete Katsetehase – sealse plastitehase ja Rõngu Mahla ning hiljem Tartus Kohvivabriku omanikeringis.

Elva linnas omas ta kinnisvara – Elva Postkontor, Võitööstuse hoone, Elva vana kultuurimaja hoone ja samas asunud pritsimaja. Eraettevõtluse ajal rajas ta sinna piirkonda Elva pesumaja, paar aastat võttis linnalt üürile endise Elva saunahoone, kus pakkus saunateenust.

Igas ametis oli Leonid Semilarski erakordselt töökas ja kohusetundlik. Vabal ajal tegeles põllumajanduse- ja ehitusega. Kokku on ta elu jooksul ehitanud ja renoveerinud 14 maja.

Tema tegemisi Elva linnapeana (Elva linna RSN Täitevkomitee esimees) on kajastatud põhjalikumalt 2013. aastal välja antud brožüüris „Männilinn Elva“.

Abielus oli Leonid Semilarski kaks korda, kummastki abielust on üks laps – Kadri ja Valvo. Lisaks on Leonid kasvatanud üles kaks kasulast ja toetanud kasulapsi ning nende järglasi.

Umbes 2000ndate aastate alguses tabas Leonidi raske haigus – sclerosis multiplex. Haigusega võitlus oli väga kurnav ja raske, eriti hilisemas faasis. Ometi suutis Leonid alati jääda positiivseks ja soojaks inimeseks ning võitles vapralt haigusega.

Poeg Valvo meenutab:

Kui vaadata ajas tagasi, siis ema toetusel oli isa see, kes minus spordipisiku mõtetes ja südames elama istutas. Endise tippsportlasena (Eesti meister raskejõustikus, tõstmises) ning hilisema harrastussportlasena Elvas elades ja töötades võttis isa mind tihti kaasa erinevatele treeningutele, vahel ka võistlustele (tõstmine, kergejõustik, võrkpall jne.).Lisaks tõstmisele on isa saavutanud häid tulemusi ning aktiivselt tegelenud nooruspõlves ka kergejõustiku ja pallimängudega. Tema aktiivsem sportlasekarjäär oli õpingute ajal Tihemetsa Sovhoostehnikumis.