Karl Kontor. Foto: erakogu

Elva spordijuht 2001-2005

Kui Elva linnavalitsus kuulutas 2000. aastal esmakordselt välja konkursi Elva Spordijuhi ametikoha täitmiseks, otsustasin sinna kandideerida. Olin juba eelnevalt kursis Elvas kavandatava spordireformi plaanidega ja tahtsin selle kujundamisele anda oma panuse.

Kartsin küll, et minu kuulumine Elva Laskespordiklubi juhtkonda võib osutuda takistuseks, kuid ilmselt minu esitatud nägemus Elva sporditöö korralduse muutmiseks ja kinnitus kõiki alasid erapooletult kohelda sobisid linna juhtkonnale ning nii osutusingi valituks Elva esimeseks spordijuhiks alates 1. jaanuarist 2001.

Esimene suurem töö tulenes Elva linna volikogu otsusest sulgeda Elva Spordikool ning sellega kaasnev Spordikooli varade ja eelarvevahendite ümberjagamine spordiklubidele vahel.

Koostöös klubide esindajate ja Volikogu spordikomisjoniga sai paika pandud uued spordivaldkonna töökorralduse ja rahastuse eesmärgid ning põhimõtted.

Moodustati Elva Spordiliit, mis koosnes viiest spordiklubist ja võttis enda korraldada nende spordialade noortespordi töö, kellel polnud oma klubi. Spordiliidule anti ka hallata Elva spordibaasid ning linnas toimuvate spordiürituste korraldamine. Klubidele pakuti abi koolituste läbiviimisel, samuti büroo- ja raamatupidamisteenuste osutamisel.

Spordireformi tulemusena muutus spordialade rahastamismudel. Kui varem tagati Spordikooli eelarve kaudu nelja spordiala vajaduste katmine, siis nüüd tuli jagada sama summa 12 spordiala vahel. Et vältida osade spordialade hääbumist võeti kasutusele pearahade jagamisel koefitsientide süsteem, mis võimaldas ka väiksemate gruppidega spordiklubidel säilitada vähemalt treenerite töökohad. Elva linnale kuuluvad spordibaasid anti klubidele tasuta kasutamiseks.

Selle tulemusena ükski klubi uksi sulgema ei pidanud. Tegevuse arendamiseks kehtestati laste osalustasud, otsiti võimalusi lisarahastamisteks, korraldati võistlusi ja reklaamiti oma tegevusi.

Üheks olulisemaks eesmärgiks sai seatud see, et sportliku tegevusega haarata võimalikult palju linna elanikke ja eriti noori. Selleks asus Spordiliit korraldama mitmeid rahvaspordi üritusi ja sarju, millest paljud toimusid juba varem, millele lisasime uusi ja huvitavaid ning millest paljud toimuvad tänase päevani. Nii alustati 2001. aastal Elva Spordimängudega, mis koosnes kümne spordiala Elva Lahtistest meistrivõistlustest. Pandi alus Kellatornijooksu, Meejooksu ja Elva Spordipäeva traditsioonile.

Koostöös Tartu Ülikooli Spordiklubiga korraldati 2001. aastal I Elva mägirattamaraton, mis kuulub siiani selle ala iga aasta vabariikliku sarja kalendrisse. Koostöös tantsuklubiga Revalia korraldati suurejoonelised Eesti Karikavõistluste etapid võistlustantsus. Elva Laskespordiklubi ja Tartumaa Tervisespordikeskusega sai ühiselt algatatud Elva Laskespordinädala pikaajaline traditsioon.

Spordibaasidest sai valmis uus suusahüppetorn, mille eelmine variant oli jõudnud läbi mädaneda ning mille renoveerimise otstarbekuses oli palju kahtlejaid. Siiski sai see tänu Elva Suusaklubi toetanud RPM juhile Enno Kuldkepile tehtud ning Tõnu Haljandi mälestusvõistluse traditsioon sai jätkuda. Vastupidise otsuse korral poleks meil ilmselt praegu sellelt mäelt oma esimesi hüppeid teinud olümpiamehi Kristjan Ilvest ja Kevin Maltsevit.

Uuendatud ja remonditud sai Otepää spordimaja, staadioni välikorvpalli väljak, Gümnaasiumi jõusaali sisustus, staadioni hüppealad, alustati jalgpalli kunstmuruväljaku ning staadionimaja projekteerimisega.

Elva võistkonnad osalesid edukalt erinevatel võistlustel. Korduvalt võideti esikohti Maaspordimängudel väikelinnade arvestuses ja omavalitsusjuhtide võistlustel. Kahel korral käidi rahvusvahelistel sõpruslinnade mängudel Rootsis Kristinehamnis, koolitusreisidel Iirimaal ja Horvaatias.

Kui 2005.aasta keskel pakuti mulle võimalust asuda Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja ametikohale, siis otsustasin selle uue väljakutse vastu võtta, sest tundus, et olin Elva linna spordireformi edukalt läbi viinud ja kõik selle valdkonna osad toimisid kenasti. Seepärast võisin spordijuhi teatepulga rahuliku südamega Toomas Järveojale edasi anda.