Eestis koordineerib motospordialadega seotud tegevust Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon (EMF). EMF on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud mootorrattaspordi, mootorkelguspordi, motomatkamise ja quadracingu arendamisele Eestis.
Föderatsioon on oma tegevusvaldkonnas Eesti Vabariigi ainuesindaja Rahvusvahelises Mootorrattaspordi Föderatsioonis (FIM) ja Euroopa Mootorrattaspordi Liidus (FIM Europe).
Motospordi aladeks on motokross, ringrajasõit, supermoto, mäkketõus, trial, speedway, kiirendussõit, jäärada, mootorkelk.
Motokross
Eesti Kõige populaarsem mootorrattaspordi vorm on motokross , kus võisteldakse suletud maastikuradadel. Tegemist on füüsiliselt raske alaga, kus võistlused toimuvad igasugustes ilmastikuoludes. Motokrossiga võib tegeleda alates väga noorest east, 5-aastasest kuni seenioriealiseni. Motokrossiala sobib nii tõsisele pühendunud sportlasele kui algajale.
Elva linna on Eesti motokrossispordi kaardile jäädvustanud ja seda isegi üleliidulisel tasemel Kulbilohu krossirada.
Veo- ja bagiautode võistluspaigana tuntud võistlustrassil sõideti 1980ndatel aastatel motokrossispordis Eesti ja Baltimaade meistrivõistluste etappe ning on toimunud ka Nõukogude Liidu meistrivõistluste etapp, kus osalesid lisaks vennasvabariikide võistlejatele sotsmaade motokrossimehed.
Elva motokrossimeestest on kõvemaid sõite teinud Kalmer Vaht, Arno Posti, Sander Luiga, motokrossi- ja bagimees Luurih Kangro. Enne Elvas rallikrossispordi käima lükkamist on külgvankrite masinaklassis motokrossi sõitnud ja võitnud ka ettevõtja Valdur Reinsalu.
Motokrossispordiga 13-aastaselt alustanud Kalmer Vaht jõudis kiiresti noorteklassis Eesti paremikku ja sõitis 1984. aastal juba NSV Liidu noortekoondise ridades ning on tulnud ka N Liidu noortemeistriks. Edukalt võistles ta nii 125m3 kui ka 250m3 masinaklassides. Sõjaväeteenistuse aastatel 1987 – 1989 tegeles Kalmer Vaht motospordiga Moskva CSKA (relvajõudude spordiklubi) ridades.
Motospordiga lõpetas Kalmer Vaht 1990ndate aastate alguses. Tagasi tehnikaspordi juurde tuli ta 2007. aastal, seekord autoroolis ja jällegi edukalt. Oma legendaarse punase Ladaga on ta TouringCar masinaklassis viiekordne Eesti meister.
Puhtalt motokrossimees on ka Pärnumaalt pärit Arno Posti (sündinud 1946.a.), kes alustas motokrossisõiduga 14-aastaselt (1960. aastal). Soolomasinate 175cm3 võistlusklassis jõudis ta Eesti meistrivõistluste etappidel esikolmikusse ning osales Baltimaade ja Nõukogude Liidu motokrossivõistlustel koos Eesti parimate motomeestega. 1973. aastal täitis Arno Posti Nõukogude Liidu meistersportlase normi.
Aastal 1974 asus ta Elvasse elama ja tööle keevitajana Elva EPTs. Siin jätkas Arno Posti ühe aasta soolomasinal võistlemist, misjärel läks üle külgvankrite masinaklassi, paarimeheks Mati Kaupmees (vähe aega paarimeheks ka Mart Tamm). Kaks Elva EPT kõva motomeest Arno Posti-Mati Kaupmees võitsid auhinnakohti nii vabariiklikel võistlustel kui ka Eesti Põllumajanduskoondiste vabariiklikel motovõistlustel kuni motokarjääri lõpetamiseni 1981. aastal.
Eesti meistrivõistluste kahekordne hõbedamees ja SÜ Jõud mitmekordne meister motokrossis 1970ndatel aastatel Luurih Kangro on 1986. aastal bagisõidus tulnud Nõukogud Liidu suvespartakiaadi võitjaks.
Sander Luiga põhialadeks on enduro, maastikusõit ja mootorrataste mäkketõus. Mootorrataste mäkketõusus on ta Eesti meister krossiklassis ning saavutanud selles masinaklassis esikoha maailma ühel prestiižikamal mäkketõusuvõistlusel Montee Impossible 2022. aastal. Endurosõitudes kuulub ta oma masinaklassis Eesti paremate sõitjate hulka.
Elva Ekstreemenduro
Enduro on maastikul sõidetav motospordiala, mille klassikaline võistlus kestab kaks päeva. Ühe võistlusringi pikkuseks on 50-70 kilomeetrit, mida läbitakse vastavalt võistlusklassile 2-3 korda. Endurovõistluse eesmärgiks on panna proovile mootorrataste töökindlus ja osalevate võistlejate oskused. Enne kahepäevalisi motomaratone on tsiklimeestel tavaks korraldada soojenduseks väiksem enduro ekstreemproloog publiku osalusel.
Eesti tuntud motospordientusiast, endurosõidus rahvusvahelise kogemusega Riho Kollist (motoringkonnas Lärmi nime all tuntud) otsustas 2013. aastal korraldada Väike-Rakkes toimunud Eesti enduro meistrivõistluste kolmanda etapi, Võrtsjärve enduro ekstreemproloogi Elvas, Arbi järve ääres seisnud poolelioleva kultuurimaja ehituse müüride vahel. Nii sai teoks Elva Ekstreemenduuro – ajalooline motovõistlus, kus esmakordselt Eesti ektsreemenduro ajaloos toimus ekstreemvõistluse proloog suures hoones. Paar aastakümmet kasutuskõlbmatuna seisnud betoonplokkidest püstitatud majamürakas, rahvakeeli tondiloss, oli vaatemängulise ekstreemspordi sündmuseks nagu loodud.
Omalaadne võistlus oli mõeldud motosportlastele tõsisema võistluse eelseks mõnusaks soojenduseks ja publikule huvitavaks motospordietenduseks.
Võistlustrass kulges läbi tondilossi kolme korruse ja ümber hoone püstitatud takistustega rajal. Umbes Vanemuise teatri suuruses hoones sõideti tsiklitega läbi korruste, kultuurimaja laval ja treppidel, lisaks oli vaja läbida ja ületada trassile seatud takistusi. Ka hoone ümbruses kulgenud ekstreemtrassi atraktsioonidel ja hüpetel jätkus motomeestele ja publikule põnevust küllaga.
Siseruumidesse, kultuurimaja koridorides ja laval toimunud motoetendust uudistama said huvilised VIP piletiga 20 euro eest. Piletiomanikel soovitati kasutada kiivrit, kõrvatroppe ja respiraatorit. Mõnes majaosas paarutasid motomehed paksus tolmupilves, pealtvaatajate rõõmuks jäi vaid mootorrataste mürin, mida betoonseinad võimsaks kaskaadiks võimendasid. Kuna tsikli mootori hääl kõlab loomulikult motohuvilise kõrvadele kui muusika, siis kõrvatroppe vaja ei läinud. Küll aga oli kasu respiraatorist.
Üheks raskemini läbitavaks rajalõiguks olid kultuurimaja teatrisaali trepid ning lava ümbrusesse paigutatud atraktsioonid.
Kokku kolmel korral (2013., 2014. ja 2015. aastal) toimunud Elva Ekstreemendurol oli võistlejaid Eestist, Lätist, Leedust ja Venemaalt ning kohal olid ka kolm endurosõitjat Soomest. Sõiduvahenditeks olid põhiliselt mootorrattad KTM, lisaks Beta Enduro ja Husqvarna tsiklid. Võisteldi kolmes masinaklassis – PRO, Hobi ja algajate klass. Võistlejad lähetati ojaäärselt mäekünkalt tondilossi sisemusse ekstreemrada vallutama kahes grupis, korraga pürgis hoonesse kümmekond mootorratturit.
Enduroetenduse peakorrraldaja Riho Kollist võistles PRO klassis ja esimesel Elva ekstreemproloogil tuli tal tunnistada 2013. aasta motohooaja enduro MM sarjas hõbemedaliga lõpetanud Aigar Leoki paremust. Järgnevatel aastatel õnnestus Kollistil võita esikoht 2014. aastal soomlaste Niko Aitta ja Jaako Översti ees ning 2015. aastal Elva motomehe Sander Luiga ees.
Jäärajasõit Verevi järvel
Jäärajasõidud Verevi järvel korraldas MTÜ Võrtsjärve Ekstreem Enduro eesotsas Riho Kollistiga. Olulisemad motovõistlused Elvas järvejääl on olnud tsiklite ja ja ATV-de jäärajasprint 2017. ning motovõistlussarja MOTOREX Jääraja Kunn esimene etapp 2019. aastal.
Verevi jäärajasprint oli Eesti kärnatajate kestvusenduuro (EKKE) sarja etapp, kus mõõtu võtsid soolotsiklid, Quadracerid ja ATVd. Elvas selgitati paremad 22 motosportlase hulgas kümnes võistlusklassis. Nii kahe- kui neljarattalistel võistlusmasinatel tuli võidu kihutada 2,6 km pikkusel ringil kakskümmend minutit järjest, paremad selgusid kolme sõidu kokkuvõttes. Osalejate hulgas oli nii krossi- kui ka enduurosõitjaid, veterane, hobisõitjaid ja algajaid. Põnevat võidukihutamist pakkusid poltpiikidega võistlusklassi sõitjad, kus konkurentidest kiiremat liikumiskiirust näitasid Rõngu kandi mees Karl-August Lehis ja Riho Kollist.
Kahes esimeses sõidus mees-mehe konkurentsis kihutanud favoriitidest tuli võistluse korraldajal rõngulase paremust tunnistada. Kolmandas sõidus õnnestus Kollistil liidripositsioonile tõusta, kuid mootoririke jättis favoriidi raja kõrvale.
Quadracerite masinaklassis oli kihutamas ka Elva mees Raini Roomets. Kolmanda sõidu ülekaalukalt võitnud, pidi ta kahes esimeses stardis Marek Abrase (Sangla SK Jetisport) paremust tunnistama, kuna tehnika vedas alt.
Motovõistlusel MOTOREX Jääraja Kunn oli osalejaid üle paarisaja, eestlastega kihutasid võidu võistlejad Lätist, Leedust, Venemaalt ja Soomest.
Seekordne jäärajavõistlus oli üllatavalt osavõturohke, neljateistkümnes võistlusklassis oli osalejaid kokku 220. Ligi poolteise kilomeetri pikkusel ilmastikumõjudest krobedaks-libedaks muutunud jääpinnal sai kihutamas näha soolotsikleid, külgkorve, ATVsid ja Quadracereid.
Vabaklassis sai jällegi kaasa elada Riho Kollisti ja Karl-August Lehise esikohaheitlusele, kiirem oli Karl-August Lehis, Kollist teine (Foto Jäärada 8). Kolmas oli leedulane Gediminas Jomantas, kes jättis jääraja ühe kibedama kihutaja Hanno Velti seekord poodiumikohast ilma, neljandaks.
Vabaklassis osalenud Elva motomehed Sander Luiga ja Janari Zirk said vastavalt kuuenda ja kümnenda koha.
Kõige pisemad jäärajasõitjad olid 4-6 aastased motohuvilised, kelle hulgas ka üks tüdruk –Meribel Kask. Väikesed tsiklisõitjad võtsid mõõtu lühemal ringil 50 kuubikulistel mootorratastel.
ATV, quadracerid, kestvuskross ja offroad
Maastikusõiduk ehk ATV on neljarattaline sõiduk, mis suudab liikuda raskesti läbitaval maastikul. ATV-võistluse ehk neljarattaliste mootorrataste krossi tõi Eestisse 1944. aastal 13-kordne Eesti meister külgvankriga mootorrataste klassis Ivar Vaaderpass.
Quadraceritel (tagaveolised neljarattalised sportmootorrattad) on Elva motosportlastest märkimisväärsemaid tulemusi saavutanud Kait ja Kaidor Kompus (treener isa Kaido Kompus) ning Johannes Sikk (juhendajaks isa Johannes Sikk sen) laste- ja noorteklassis. Mootorsõiduki rooli lubasid tehnikaspordihuvilised isad poisse juba nelja-viieaastaselt ja kuna võistlema lubatakse lapsi quadraceritel juba kuueselt, hakkasid krossivõistlustelt üsna kohe ka auhinnakohad tulema. Laste vanuseklassi võistlejad (6-12 aastased) kihutasid krossirajal võidu väiksema võimsusega Quad 100 ja siis juba poole võimsama Quad 200 masinatega. Elva motopoisid tegid edukaid sõite ja võitsid poodiumikohti oma vanuseklassis nii Eesti kui ka Läti meistrivõistlustel ning Eesti ja Balti karikasarjades.
Kait Kompus oli Läti meister 2008 ja 2009. aastal ning 2009. aastal ka Eesti meister Quad 200cc klassis. 2010. aastal võistles Kait Kompus juunioride arvestuses masinklassis Quad Open ja võitis hooaja kokkuvõttes Eesti meistrivõistlustelt pronksmedali. Lisaks osales ta ka kahel Euroopa meistrivõistluste etapil, kus 7. etapil sõitis välja 12. koha ja aasta kokkuvõttes tuli 74 osaleja hulgas 19. kohale. Hiljem on ta saavutanud Eesti meistrivõistlustel 2019. aastal suurte quadracerite klassis kolmanda koha.
Kait Kompus osaleb hobikorras kestvuskrossidel ka praegu, meeskondlikus kestvussõidus ka koos venna Kaidor Kompusega.
ATV spordis kestvussõitudel on auhinnakohti välja sõitnud aastatel 2009 – 2015 tegutsenud Elva Motoklubi asutajad ja eestvedajad Ian Kuusik ja Margus Malkus ning klubi liikmed Janar Muttik ja Erkki Pekkonen.
Ian Kuusik ja Margus Malkus sõitsid poodiumikohtadele ATV kestvuskrossidel meeskondlikus arvestuses ja on Eesti meistrisarja võitjad talvises kestvuskrossis 2012.aastal. Meeskondliku talvise kestvuskrossi Eesti meistrisarjas oli Margus Malkus aastal 2009 saavutanud teise koha koos Erkki Pekkoneniga.
Margus Malkus on enduros kahekordne Eesti karikasarja võitja ning Enduro Balti karikasarja võitja 2015. aastal. Aastatel 2009 ja 2010 oli ta ka Elva linna parim auto- ja motosportlane.
Maasturite offroad kestvussõitudel osaleb Elva motomeestest auto-motospordi entusiast ja raudvara Johannes Sikk seenior. Offroad sõitudel on tema paarimeheks Uve Õigus.
Offroad motospordi ala koordineerib EAL Eesti 4×4 Offroad komitee. Korraldatakse 4×4 Off-Road karikasarja ning Eesti lahtiseid meistrivõistlusi Offroad Racingus.
Offroad on orienteerumisvõistlus, kus osalejatel tuleb leida võimalikult palju maastikule paigutatud kontrollpunkte etteantud võistlusaja jooksul. Toimuvad ka maastikusõidukite kestvussõidud, kus raskesti läbitaval maastikul kulgeval rajal selgitatakse poris ja mudas rassides kõvemad mehed ja kõvemad masinad.
Offroad võistlused toimuvad Eestimaa erinevates paikades ja maastikel nagu näiteks Ridala Metsik Laas ja Vaga Vesi Haapsalus, Saarekoll Saaremaal, Mudakonn Harjumaal. Jõgeva Linnamäe krossirajal sõidetakse traditsioonilist kestvuskrossi „Supikross“.
Elvale kõige lähem võistluspaik on Nõo vallas Lagujal, kus toimub iga-aastane maasturite kestvussõit Klaperjaht. Laguja motosündmus on Eesti meistrivõistlus Offroad Racingus ning kuulub EAL 4×4 Off-Road ringraja karikavõistluste ja EAL Eesti 4×4 Off-Road superkarikavõistluste sarja. Lagujal on maastikusõidukid ja tsiklid klaperjahti pidanud alates 2015. aastast.
Supermoto
Supermoto on vaatemänguline spordiala, kus võtavad omavahel mõõtu motokrossi ja ringrajataustaga sõitjad. Supermotot sõidetakse rajal, mis on ligi 70 protsendi ulatuses asfaltkattega ja 30 protsenti offroad ning sisaldab motokrossi elemente.
Sõiduvahendina kasutatakse motokrossiratast, mis on läbi teinud mitmeid muudatusi, näiteks on sellel suuremad rattad, võimsam mootor, tugevdatud raam jms. Eestis on Supermotot sõidetud alates 2000. aastast, kui peeti esimene võistlus Saaremaal. Aastal 2013. toimus Kuressaare lennuväljal SuperMoto maailma- ja Euroopa meistrivõistluste etapp.
Elvas tegeleb edukalt selle motospordialaga 15. aastane Rasmus Ebelmann, kes on oma vanuseklassis jõudnud Euroopa meistrivõistluste etappidel poodiumikohtadele ja lõpetas 2023. hooaja Supermoto Euroopa Meistrivõistluste juunioride arvestuses kokkuvõttes viienda kohaga.
