Autosport on spordialade rühm, mille puhul on tegemist autode (tavaliselt neljarattaliste mootorsõidukite) võidusõiduga. Autosport on osa motospordist.
Tuntumad autospordialal maailmas on:
- Ringrajavõidusõit – harrastatakse suletud ringil. Võistluse käigus läbitakse teatud arv kilomeetreid või võistlussõit kestab teatud ajavahemiku. Euroopas tuntuim on F1 sari, kus võidusõidu distantsiks on 305 km.
- Autoralli – seeriaautode tähtsaim võistlus. Harrastatakse tavaliiklusteedel, millel suletakse muuks liikluseks teelõigud lisakatsete läbiviimiseks . Autod stardivad lisakatsetele intervalliga vähemalt 30 sekundit. Arvestatakse lisakatsete läbimiseks kulunud aega, millele võidakse lisada karistussekundeid mitte õigeaegse ilmumise eest lisakatse starti, tehnilise kontrolli alasse, kinnisesse parki jne. Samuti näiteks lisakatsete vahelisel muuks liikluseks avatud teedel liikluseekirjade rikkumise eest.
- Rallikross – sarnaneb ringrajasõiduga, kuid osa distantsist läbitakse kõva katteta teel.
- Autokross – sarnaneb ringrajasõiduga, kuid kogu distants läbitakse kõva katteta teel.
- Rallisprint – distants 1,5 – 10 km. Start ja finiš ei tohi asuda samas paigas. Sõidetakse reeglina kolm võistlussõitu, mille ajad summeeritakse. Võidakse rakendada karistussekundite süsteemi.
- Mäkketõus – võistlus kindlal distantsil, mille start asub oluliselt madalamal kui finiš.
- Dragracing (kiirendussõit) – kiirendusvõistlus sirgel teel kahe kohalt liikuma hakkava sõiduki vahel. Esimesena distantsi läbinu on võitja.
Autosõit on sama vana nagu autogi
Sellest ajast kui vähemalt kaks autot ühele teelõigule sattusid, on mehed üksteiselt mõõtu võtnud, selgitamaks paremust nii autode kui juhioskuse vallas.
Esimese auto ehitamise algusest jõuti tõsisema autovõidusõiduni ligi paarikümmend aastat hiljem.
1875. aastal esitles auru jõul töötavat neljarattalist liikurit prantslane Amédée Bollée ja gaasimootoril töötavat autot austerlane Siegfried Marcus. Esimesed autovõistlused toimusid Pariisis 1894. aastal. Võidusõiduks rivistusid 21 autot, et kihutada võidu Pariisist Roueni.
Esimesed autovõistlused USAs toimusid 1895. aastal ajalehe Chicago Times Herald toetusel. Aastal 1903 korraldati USAs esimesed kestvussõidud mandri ühest otsast teise, mis kestsid kaks kuud.
Eestis tehti algust mootorsõidukite võidusõiduga 1921. aastal
Tol ajal oli Eestis kokku arvel 156 sõidu- ja 84 veoautot ning 95 mootorratast. Pikamaasõidud toimusid kiiruse peale avatud teedel, kuid autode ja mootorrataste hulk riigis oli nii väike, et suurem tõenäosus oli kokku põrgata metsloomaga kui teise sõiduvahendiga.
Esimese võidusõidu läbiviijaks oli „Eestimaa automobiilide omanikkude ühisus“. Raja pikkus oli 140 versta ehk 149, 48 kilomeetrit. Marsruut kulges Tallinn – Nõmme alev – Kanama – Runavere – Orgito – Pühatu – Roidaku – Kuusiku – Rapla – Kohila ning mööda Randalu maanteed Tallinnasse tagasi. (Tolleagsed kohanimed muutmata).
Kuivõrd autod olid sellel ajal maapiirkondades harulduseks, anti ajalehtede kaudu sel päeval parem maanteelt eemale hoida. Vaatamata tugevale eelreklaamile, kogunes pühapäeval, 28. augustil stardi-finišipaika spordiseltsi Kalev aeda (tänane Viru keskuse asukoht) vaid kaheksa autot ja kaks mootorratast.
12-18 hobujõuliste autode klassis võitis auto nr 3 Voldemar Juhansoni juhtimisel keskmise kiirusega 55,05 km/h. Lõppaeg oli 2:42.12. Külgkorviga mootorratta juhil kulus distantsi läbimiseks 4 tundi ja 39 minutit, soolomootorrattur katkestas.
Esimene ametlik rahvusvaheline autospordivõistlus toimus Eestis 28. augustil 1927. aastal, kui 270 km pikkusel võidusõidul osales üheksa autot, sealhulgas kolm Lätist.
Alates 1926. aastast oli pikamaasõitude korraldajaks Eesti Autoklubi ja 1929. aastal võeti Eesti Autoklubi vastu Rahvusvahelise Autoklubide Liidu liikmeks.
Märgiline aasta Eesti spordiajaloos oli 1930, kui toimus 9. Monte Carlo tähesõit, mille üks stardilinnadest oli esimest korda Tallinn. Monte Carlo tähesõit tähendas Monte Crlos lõppevat rallit, kuhu starditi erinevatest linnadest – igast linnast startinud said punkte erinevatelalustel, sõltuvalt stardilinna kaugusest. Tallinnast oli distants 3474 km. Võistlejate seas olid ka autospordi toonased suurkujud Hans Stuck, Rudolf Caracciola ja Donald Healey.
Tallinnast startinutest lõpetas kokku 16 autot. Neist parimaks osutus üldjärjestuses 7. koht, mis kuulus autole number 97, juhiks Donald Healy, kes sõitis 832 cm3 mootoriga autol Triumph.
1940. aasta alguseks oli Eestis 6512 autot, neist 3618 sõiduautot, 2476 veoautot, 289 autobussi, 106 tuletõrjeautot ning 23 muud autot.
Sõjajärgsetel aastatel
Mootorattasport sai sõjajärgsetel aastatel kiiremini jalad alla kui autosport. Väheste autovõistluste põhjuseks oli sobilike autode puudumine ja autopargi aeglasem taastumine.1947. aastal organiseeriti igamehe täpsussõit stardiga Piritalt, kus osales viis autot ja 17 mootorratast. Väga populaarseks said tudengite seas iga-aastased TPI (Tallinna Polütehniline Instituut) -TRÜ (Tartu Riiklik Ülikool) täpsussõidud.
Osavõturohke oli 17. juulil 1949. aasal üheksa auto osalusel toimunud tähesõit, kus duell kahe kibedama roolikeeraja Dmitri Suigussaare ja Aleksander Kivirähki vahel lõppes viimase võiduga.
1953. aastal anti Tallinnas Koplis start tähesõidule TPI – TRÜ – EPA. Sõideti Tallinnast Tartusse .
Eesti autospordielu sai tasapisi uue hoo sisse 1958. aastal, kui hakati süstemaatiliselt organiseerima autodele mõeldud võidusõite.
1960ndatel aastatel hakkasid autorallidel sõitma ka ka veoautod ning populaarsust kogusid veoautode krossivõistlused.
Teksti allikad:
Vikipeedia.
Eesti autoralli ajalugu. I osa 1921 – 1985. Tallinn, 2022.a.
Autospordist Elvas
Ka Elva tänavatel said linnakodanikud motohuviliste sõitmisi näha juba Eesti esimese vabariigi ajal. Tõsisemaid mõõduvõtte mootorsõidukite võidusõidus toimus ka vabariigi lõpuaastatel. 1939. aastal said linnakodanikud näha võistlusnumbriga varustatud mootorsõidukeid sõitmas Elva linnatänavatel.
Veoautokross
1960ndate aastate alguses hakati Eestis tõsisemalt tegelema veoautokrossiga ning peeti Eesti meistrivõistluste esimene etapp 1967. aastal Viljandi lähistel Holstre-Nõmme krossirajal. Teine etapp toimus Türil. Kuna atraktiivne ja põnev autospordiala kogus populaarsust aina juurde, oli harrastajatel huvi leida autokrossiga tegelemiseks treenimiskohti ja uusi võistluspaiku. Koondise Tartu Autoveod entusiastlikud krossihuvilised veoautojuhid leidsid sobiva maastikuala treeningsõitudeks ja võistluste pidamiseks Elva lähedal Vellavere maadel. Stardipaigaks sai Kulbilohu kruusakarjäär ja võistlustrassi pikkuseks oli ligi viis kilomeetrit. Esimesed vabariiklikud võistlused veoautode krossis peeti siin Autotranspordikoondise Tartu Autoveod korraldamisel 1960ndate aastate lõpus ning sellest ajast saigi Vellavere ja Kulbilohu piirkond auto- ja motospordi krosside tegevusasukohaks Elvas.
Kulbilohu krossirajal sõideti veoautosportlaste võistlushooaja iga-aastane avaetapp kevadel maikuus. Võistlused olid osavõturohked, kohal olid veoautosportlased ka Lätist, Leedust ja Venemaalt, võistlemas sai näha kuni 90 masinat.
Võistlustrass kulges algusaastatel stardi-finišipaigast Kulbilohu kruusakarjäärist edasi läbi vahelduvate tõusude-languste ja soise metsaalaga maastiku ning läbis Reino oru tehniliselt keerulise rajaosa. Hiljem viidi Kulbilohu veoautokrossi stardi- ja finišipaik Reino oru maadele. Trass kulges Reino orus, ümberkaudsetel metsa-, soo- ja põllualadel. Kevadisel porisel ajal oli masinatel tegemist mülgaste läbimisega, kuivade ilmadega kimbutas võistlejaid raja kohal hõljuv läbipaismatu tolmupilv, põhjustades ahelkokkupõrkeid.
Veoautokrosside tippaeg Eestis oli 1970ndatel aastatel, kui ka Kulbilohu võistlusraja ääres oli vaatemängu ja põnevust pakkuvat spordiala jälgimas märkimisväärselt suur rahvahulk. Elva meestest olid veoautokrossi sõitmas teiste seas ka Aarne Lõhmussaar ja Ülo Murrut Elva EPTst, kes jagasid võistlusautot numbriga 77. Aare Lõhmussaar täitis sellel autospordialal ka meistersportlase kandidaadi normi.
Ülo Murrut tegeles lisaks veoautokrossi harrastamisele ka noorte tehnikaspordihuviliste koolitamisega ja oli muu hulgas 1980ndatel aastatel Elva Pioneeride maja kardiringi juhendaja.
1979. aastal sõideti veel kevadkrossi, kuid samal aastal keelustati (õnneks küll ajutiselt) veoautokross Nõukogude Liidus Moskva „pealikute“ käsul, kuna veoautod olevat mõeldud töö tegemiseks, mitte maastikul lusti sõitmiseks. Nupukad Eesti tehnikamehed aga ehitasid veoauto raamile uued sõidukid ning sündis uus võistlusklass – bagisõit.
Eestist alguse saanud veobagide sõit on maailmas ainulaadne ning Eesti bagisõitjad on koduvabariigile palju kuulsust toonud. Elva motomeestest võistles Luurih Kangro aastatel 1983 – 1987 bagil ning on bagikrossis Nõukogude Liidu suvespartakiaadi võitja1986. aastal ja kolmekordne Eesti meister.
Jää- ja lumerajasõidud
Autode jäärajasõitude korraldamisega alustas 1970ndatel aastatel Elva EPT (eestvedaja Urmas Saar) koostöös Elva linna RSN Täitevkomitee ja ALMAVÜ Tartu rajooni organisatsiooniga. Traditsiooniline võistlus oli mitmeetapiline jäärajasõit „Jääralli“ ning Elva linna lahtiseid meistrivõistlusi lumerajasõidus.
Osalesid autospordihuvilised isiklikel sõiduautodel, kuid sõitmas sai näha ka autospordiharrastajaid väljastpoolt Elvat võidusõiduks kohandatud autodel. Võistlustrass oli esimesel paaril aastal rajatud Elva staadionile, hiljem viidi jäärajavõistlusi läbi Arbi järvel ja Verevi järvel.
Verevi järv saigi motosportlaste talviseks võistluspaigaks, kus on peetud jäärajasõite nii autodele kui teistele mootorsõidukitele.
Elva Autospordiklubi (Elva ASK) korraldas klubi asutaja ja treeneri Kuldar Siku eestvedamisel Verevi järvel Elva rallisprindi võistlusi, mis olid ühtlasi Eesti meistrivõistluste hooaja esimene etapp rallisprindis sõidu- ja veoautodele.
Aastal 2006 toimunud Elva rallisprindil näitasid Elva ASK autosportlased head minekut. 2WDralli masinaklassis sai Tarmo Järveoja kolmanda ja Ken Järveoja neljanda koha (mõlemad autol Ford Fiesta). Esimese koha võitis Eesti paremaid rallimehi Egon Kaur (Renault Clio). Noorte J16 võistlusklassis saavutas Elva ASK võistlejatest Sander Pärn teise ja Martin Kangur kolmanda koha (mõlemad autol Ford Fiesta).
Kuna Elvas tekkis probleeme Verevi järvel jäärajavõistlustel mootorsõidukite tekitatud keskkonnakahjustuste teemal, lõpetati siin talvised autovõidusõidud.
Jää- ja lumeraja rallisprindid ning rahvasõidud pidamata ei jäänud, need viidi läbi Võrtsjärvel, kus Elva ASK oli korraldanud juba varem jäärajasõiduvõistlusi, nende hulgas jäärajasõit „Võrtsjärve 2005“. Võrtsjärvel toimusid jäärajasõidud alates 1990ndate aastate lõpust, korraldajaks SK Team Rannaküla ja Johannes Sikk. Rannaküla jäärajal on toimunud Eesti karikavõistlused jäärajasõidus, Võrtsjärve rahvasprint ja mitmeid jäärajasõiduvõistlusi harrastajatele, noortele ja autosportlastele.
Elva Autospordiklubi ja Kuldar Sikk – rallisportlaste koolitaja
JWRC MM sarjas 2004. aastal oma teist järjestikust rallihooaega alustanud ralliekipaaž Urmo Aava – Kuldar Sikk võtsid aktiivse rallispordi tegeluse kõrval ette ka missiooni autosprindi propageerimisel ja järelkasvu koolitamisel. Koos asutatigi 2004. aastal Elva Autospordiklubi MTÜ eesmärgiga kaasata autosporti rohkem noori, koolitada autospordiharrastajaid ning jagada autospordialaseid teadmisi.
2005. aastal kuulus klubisse paarkümmend liiget, noortest olid aktiivselt võistlustel osalemas Sander Pärn, Karl Kruuda, Martin Kangur, Kaur Kevvai, Rihard Toots, Raido Kevvai ja Inger Tuur.
Noored autospordihuvilised sõitsid autodel Ford Fiesta, mis olid poistele ühesuguselt võrdsed sõiduvahendid ja kõige odavamad ülal pidada. Autod putitati sõidukorda spordiklubis Reinsalu Sport, selle eest hoolitses Valdur Reinsalu. Elva Autospordiklubi tehniline pool toimis tänu rahalisele toetamisele lastevanemate poolt. Noored osalesid rahvarallidel ja Urmo Aava noortesprindi karikasarja etappidel. Klubi oli esindatud ka sportlikel rallidel, kus võistlesid Tarmo Järveoja ja Andres Kask.
Urmo Aava karikatele sõidetavas sarjas olid 2006. aastal kuni 16- aastaste vabaklassi võistlusklassis kohad esimesest kolmandani hõivanud Elva ASK ridades võistlevad noored Sander Pärn, Martin Kangur, Karl Kruuda. 2006. aastal liitus klubiga 14- aastane edukas tänavasõiduautode klassi võistleja Otto Täht.
Intervjuus rally.ee (Rando Aav, 26. juuli 2006. a.) ütleb Kuldar Sikk: Kui poiss ei hakkagi autosportlaseks, siis on tal vähemalt hea sõiduoskus olemas. Elva ASK edu võti – autodest see küll ei sõltu, pigem ikka sõitjatest. Võin julgelt väita, et nii mõnelgi konkurendil on parem ja võimsam auto, kuid meie eesmärk oli ja ongi arendada sõiduoskust. Kui see on saavutatud, võib autosid hakata arendama. Kõige suurem edasiviiv jõud on konkurents. Selles suhtes oleme püüdnud tehnika võrdse hoida, et poisid saaksid ennast kogu aeg võrrelda ja üksteiselt õppida. Klubi noored on täiendavat koolitust saanud Urmo Aavalt. Urmo on muidugi sõiduoskusi jaganud ja treeninud. Päris algul tegin seda mina, kuid arvan, et nüüd on poisid minust kindlalt kiiremad. Jäärajal vähemalt.
2007. aastal asutasid ettevõtlikud rallispordi edendamise entusiastid Urmo Aava ja Kuldar Sikk noorte rallimeeskonna Aava-Sikk Noorte Rallitiim, kuhu kuulusid Sander Pärn, Karl Kruuda ja Martin Kangur.
Poisid olid võistlusautodest Ford Fiesta juba välja kasvanud – hüpped läksid võistlustel julgemaks ja pikemaks, amordid kulusid. 2007.aastal said poisid uued „sitikad“ – Citroen C2.
Selleks, et anda noortele võistlejatele võimalus lisaks rallisprindile võistluskogemuste täiendamiseks ka päris rallit sõita, korraldasid Urmo Aava ja Kuldar Sikk 2007. aastal Otepääl noorteralli. Aava-Sikk Noorte Rallitiimi läbi viidud autorallil saavutasid libedates ja lumistes oludes Sander Pärn – Ken Järveoja (Citroen C2) üldarvestuses neljanda ja V16 klassis teise koha.
Urmo Aava ja Kuldar Siku õpilased on jõudnud rallispordis maailma ralliradadele. Sander Pärn on osalenud autoralli maailmameistrivõistluste 24 etapil ja saavutanud JWRC klassis 2013. aastal hooaja kokkuvõttes neljanda koha. Aastatel 2009 ja 2011 – 2013 oli Pärna kaardilugejaks Ken Järveoja.
Martin Kangur saavutas IRC (Intercontinental Rally Challange) sarjas 2011. aastal neljanda ja 2012. aastal 2WD masinaklassis kolmanda koha. Kaardilugejaks on olnud Kuldar Sikk.
Karl Kruuda sõitis 2010. aastal oma masinaklassis Jordaania rallil teisele kohale ja lõpetas JWRC hooaja neljanda kohaga. Aastal 2011 saavutas ta Portugali rallil oma masinaklassis teise koha. Kaardilugejaks oli Martin Järveoja.
2022. aastal panid maailma taseme ja kogemusega kaardilugejad Kuldar Sikk ja Martin Järveoja Autospordiliidus käima Ralli Tulevikutähe programmi autorallisportlastele, kel on esmased teadmised ja kogemused olemas ning tahtmine töötada end sellel alal tippu.
Rally Estonia Elvas
Elva linn jõudis läbi autoralli spordikaardile juba veebruaris aastal 1959, kui Tartust alguse saanud läbi aegade esimeste NSVL talviste meeskondlike karikavõistluste trass läbis ka Elvat. Ralli pikkus oli 1860 km. Ralli neljas ring, millel pikkust 147 km, läbiti marsruudil Tartu – Puskaru – Kanepi – Otepää – Rõngu – Elva – Tartu.
Aastakümnete jooksul on autorallide marsruudid läbinud Elva linna mitmeid kordi, sealhulgas näiteks 1974. aastal ralli “Balti meri – rahumeri”.
Eesti meistrivõistlusi peeti aastast 1968 kuni 1980ndate aastateni läbi “Estonia” autorallide, mis üheetapilise rallina selgitas jooksva aasta Eesti meistrid. Teadaolevalt esmakordselt läbis “Estonia” autoralli trass Elvat aastal 1975.
Vellavere või Vapramäe kiiruskatset Elva külje all sõideti juba 1970ndate aastate lõpus, teadaolevalt esimene kord autoralli “Tartu 79” raames. Ka aasta hiljem oli Vellavere kiiruskatse 5,50 km lõik kasutusel ENSV meeskondliku taliralli programmis, seda kahel korral. Eesti meistrivõistluste autoralli “Estonia 80” tõi rallisõitjad samuti sinnakanti ning 5km kiiruskatse oli öisel ajal kahel korral kasutuses. Ka “Estonia 84” autoralli läbis samu tuntud teid. Vellaveres on hiljem veel kahel korral toimunud NSVL autoralli meistrivõistluste kiiruskatse aastatel 1986 ja1987.
Kui seni oli tiirutatud läbi Elva ja Elva lähedale, siis esimest korda peatus rallikaravan Elvas aastal 1996, kui Tartust alguse saanud “Emajõe ralli 1996” vaheaeg toimus just siin. See oli ka aasta, kui Vellavere kiiruskatse oli taaskord kasutusele võetud.
Rally Estonia kiiruskatse toimus Elva linnas esmakordselt aastal 2015, kui Euroopa meistrivõistluste raames sõideti siin võistluspäeva kümnes etapp. 1,55 km pikkuse linnakatse võitsid Raul Jeets – Andrus Toom Ford Fiesta R5 autol, seda 0,1 sekundilise eduga venelaste Aleksei Lukjanuk – Aleksei Arnautovi ees. Keskmiseks kiiruseks kujunes linnatänavatel 68,9 km/h. Seni on see katse olnud ka lühim, mida Elvas korraldatud.
Rally Estonia 2015 eelnevatel kiiruskatsetel medalikonkurentsis sõitnud Martin Kangur – Kuldar Sikk ja Karl-Kruuda – Martin Järveoja kahjuks Elva linnakatsele ei jõudnud. Martin Kangur sõitis rajalt välja kuuendal katsel ning Kruuda-Sikk ekipaaži jättis kaheksandal katsel raja äärde autol purunenud radiaator.
Aasta hiljem, ehk 16. juulil 2016 võõrustas Elva taas Rally Estoniat, mis oli tookord Euroopa meistrivõistluste kuues etapp autorallis. Laupäevase rallipäeva lõpetuseks läbiti Elva linna tänavatel 1,66 km pikkune kiiruskatse. Ajalool on kombeks korduda, nii oli ka seekord – kiiruskatse kiireim oli Raul Jeets – Andrus Toom autol Škoda Fabia R5. Ajaga 1:30,7 läbitud katse keskmiseks kiiruseks tuli 65,9 km/h.
Kodurallil uuel autol Ford Fiesta R2T sõitnud Gustav Kruuda – Ken Järveoja sõitsid Elva katsel 18. kohale ajaga 1.40,8. Rally Estonia kokkuvõttes said nad juunioride arvestuses neljanda koha.
Aastal 2017 Rally Estonia ei toimunud, kuid Elvas oli rallipisik sees. Eesti meistrivõistluste neljanda etapina toimunud Tartu ralli 2017 raames sõideti laupäeval, 15. juulil Elva City nimeline kiiruskatse, mis oli seni toimunutest kõige pikem, koguni 4,29 km. Kiiruskatse võitsid ajaga 2:51,5 Georg Gross – Raigo Mölder autol Ford Fiesta RS WRC, nende keskmine kiirus linnatänavatel oli 90,1 km/h.
Seekord olid kaardilugejatena platsis ka Elva rallimehed Kuldar Sikk ja Ken Järveoja EMV6 masinaklassis. Sellel rallil kõik eelnevad kiiruskatsed võitnud Ken Torn – Kuldar Sikk said linnakatsel 12. koha ajaga 3.08,7 ja Roland Poom – Ken Järveoja 15. koha tulemusega 3.10,3. Tartu ralli 2017 kokkuvõttes said oma masinaklassis Roland Poom – Ken Järveoja teise koha, Ken Torn – Kuldar Sikk olid neljandad.
Rally Estonia tuli tagasi kalendrisse aastal 2018 uue hingamisega ning tõi Lõuna-Eestisse kohale tehasetiimid WRC sarjast. Ralli viimane kiiruskatse sõideti pühapäeval, 15. juulil Elvas, kuhu korraldajad olid mõõtnud 1,74 km pikkuse kiiruskatse. Tegemist oli ajaloolise hetkega, kui Ott Tänak – Martin Järveoja startisid Martini kodulinnas esmakordselt Toyota Yaris WRC autol. Katsevõidust olulisem oli meestele tervitada fänne vaatemängulise sõidu ja piruetitrikkidega ning efektse driftimisega. Elva pole olnud ilmselt kunagi varem nii häälekas, kui seekord.
Kiiruskatse algselt kiireim mees oli iirlane Craig Breen, kuid kaardilugeja Scott Martin unustas ära, et Elva raudteejaama esisel platsil tuleb teha kaks tiiru, tehti vaid üks. Katse kiireimad olid lõpuks Georg Gross – Raigo Mõlder Ford Fiesta RS WRC autol, kiiruskatse keskmine kiirus tuli 69,9 km/h.
Kaardilugeja Kuldar Siku piloodiks oli seekord 17- aastane Gregor Jeets, kes sõitis oma kolmandat rallit. Ken Järveoja paariliseks oli Roland Poom, mõlemad rallipaarid sõitsid autol Ford Fiesta R2T. Jeets-Sikk olid Elva publikukatsel 25. ja Poom – Järveoja 37. kohal. Ralli lõpetasid Poom – Järveoja teise ja Jeets – Sikk kuuenda kohaga. Gregor Jeetsil oli see esimene rallivõistlus, mille lõpetas.
Veel enne, kui võimsad võistlusautod linnakatsele startisid, pakkus arvukale publikuhulgale vaatemängulise elamuse väikeste krosskartide sprindivõistlus. Kohal olid sõitjad Eestist ja Soomest, ei puudunud ka Crosscart Xtreme Eesti meistrisarja kibedaim kihutaja Eero Nõgene.
Seni viimane Elva linna kiiruskatse sõideti Rally Estonia raames 13. juulil 2019, kui laupäeva õhtul kell 19.20 pidi alguse saama LK9 Elva linna kiiruskatse pikkusega 1,78 km. Katse algus venis veidi, kuna toimus kiirabi väljakutse katse äärde ning kiiremaks lahendamiseks kasutati ralli tarbeks kasutusele olnud kiirabi. Õnneks kõik laabus ning katsega saadi väikese hilinemisega peale hakata. Katse võit läks esmakordselt piiri taha, kui Suurbritannia esindajad Elfyn Evans – Scott Martin Ford Fiesta WRC autol olid 0,6 sekundit kiiremad Andreas Mikkelsen – Anders Jaegerist (Huyndai i20 Coupe WRC) ning 1,2 sekundit kiiremad kui Ott Tänak – Martin Järveoja (Toyota Yaris WRC). Võitjate keskmiseks kiiruseks oli 70,9 km/h.
Aastatel 2020 – 2023 kuulus Rally Estonia WRC maailmameistrivõistluste kalendrisse. Elva linnakatset kavas ei olnud, võistlejad sõitsid siit läbi autode tehniliseks hoolduseks ja Martin Järveoja koos Ott Tänakuga sai siin kaasaelavate Järveojade pere tähelepanu osaliseks.
Elva kiiruskatse nimetuse all kulges nendel aastatel võistlustrass Vellavere ümbruse teedel, kus kaasatud oli ka Kulbilohu rallikrossirada.
Elva linna võib uhkusega muude tunnustuste kõrval nimetada ka Eesti parimate kaardilugejate pealinnaks. Siit on oma kaardilugeja teed rallispordi tippu alustanud maailmameister ja maailma parimaks kaardilugejaks tituleeritud Martin Järveoja, enam kui saja MM rallietapi osalusega rallimaailmas legendistaatusesse tõusnud Kuldar Sikk ja WRC rallide kogemustega Ken Järveoja.
Rallikross
Rallikrossidega alustati Kulbilohu krossirajal 2000ndtate aastate alguses, kui Elva lähedale elama kolinud motospordientusiast Valdur Reinsalu oli asutanud spordiklubi Reinsalu Sport ning alustas siin tõsisemalt rallikrossispordi edendamist.
Ette võeti motokrosside-, veo- ja bagiautode võistlusrajana kasutuses olnud sõidutrassi rallikrossisõitudeks ümberkohendamine. Raja hooldus- ja kaasajastamistööd on toimunud siin pidevalt läbi aastate.
Rallikrossirajal on peetud Põhja-Euroopa meistrivõistluste etappe ning põhivõistlusteks on olnud Eesti rallikrossi meistrivõistluste etapid kevadel ja finaaletapp sügisel.
Legendaarsemaks Elva (ja arvatavasti ka Eesti) rallikrossisõitjaks on Vellaveres Kulbilohu krossiraja kõrval elav endine motosportlane Kalmer Vaht, kes on viiekordne Eesti meister rallikrossis TouringCar masinaklassis. Kindlad etapivõidud kodusel rallikrossirajal ning meistritiitel hooaja kokkuvõttes on tulnud visa võitlusega oma tavalise tänavamootoriga Žigulist võistlusautoks putitatud sõiduvahendil kaasaegsete BMW masinate vastu. Võimsamate masinatega konkurente kartmatu kiiruse ja kindlakäeliselt oma punase Žiguli roolikeeramisega edestanud Kalmer Vaht teenis välja hüüdnime Punane Kurat.
Rallikrossi MV meediajuht Ott Tõnissaar on märkinud Kalmer Vahiga intervjuus „Stabiilsus on edu pant“ (2017.a.) järgmist: „Kalmer Vaht on piloot, kes kuuluks kindlasti oma punase Ladaga Eesti Rallikrossi Kuulsuste Alleele, kui selline asi olemas oleks.“
Spordiklubi Reinsalu Sport eestvedaja Valdur Reinsalu on rallikrossis osalenud ka välisvõistlustel, kus parimad tulemused on 2007. aastal saavutatud kolmas koht rallikrossi EM etapil Poolas ja kolmas koht Põhjamaade rallikrossi meistrisarjas. Reinsalu Sport autospordiklubist on kolmekordne Eesti meister rallikrossis SuperCar masinaklassis Andri Õun.
Andri Õun on rallikrossis 2016. aasta FIA Põhja-Euroopa meister ja Baltimaade tšempion 2020. aastal. Rallikrossi alalt vahepeal autokrossisporti suundunud Andri Õun on FIA European Touring Autocross Cup võitja 2021. aastal. 2022. aastal oli ta taas rallikrossirajal ning saavutas Läti ja Leedu rallikrossi meistrivõistluste sarjas hooaja kokkuvõttes teise koha.
Kulbilohu rallikrossietapil on Reinsalu Sport värvides sõitnud ka maailma tuntud autosportlasi, nende hulgas ka Euroopa meister ja rallikrossi MM hõbedamees Andreas Bakkerud 2013. aastal.
Elva motosportlane neljarattaliste tsiklite võiduajamistel Raini Roomets osaleb ka rallikrossi Eesti meistrivõistluste sarjas SuperCar masinaklassis. Kui võistlusauto võidukihutamisel tehniliste viperustega ei üllata, on Roometsal õnnestunud ka poodiumikohale sõita. Eesti meistrivõistluste hooaja kokkuvõttes on Raini Roomets Andri Õunaga tiitlivõidule konkureerides saanud SuperCar klassis 2018. aastal teise koha.
Viimastel aastatel peetakse rallikrossi meistrivõistluste raames ka Crosskart Xtreme masinaklassi Eesti meistrivõistlused ning etapisõidud toimuvad ka Kulbilohu rallikrossil. Elvast pärit võistlejatest on krosskardi rooli asunud ka endine karatesportlane Janar Muttik. Eesti meistrivõistluste 2023. aasta hooaja kokkuvõttes oli Janar Muttik crosskart Xtreme klassis 36 osaleja hulgas viiendal kohal.
