Getriin Marii Lessing
- Paljukordne Eesti meister ja medalivõitja oma vanuseklassis triatlonis ja duatlonis aastatel 2010 – 2019.
- Paljukordne Eesti noorte ja juunioride meister ning medaliomanik individuaal- ning teateujumises tava- ja lühirajal.
- Baltimaade meister duatlonis U14 vanuseklassis 2016. aastal.
- Baltimaade meistrivõistlustelt triatlonis oma vanuseklassis kuues koht 2013. ja 2015. aastal.
- Baltimaade ujumise meistrivõistlustelt vabaltujumises 400m viies ja 100m kuues koht 2020. aastal.
- Elva linna ja Elva valla aasta parima sportlase tunnustus oma spordivaldkonnas aastatel 2011 – 2019.
Poodiumikohast tähtsam on tulemus
Ujumine ja triatlon meeldisid kõige rohkem
Sündisin 2003. aastal 15. mail Tartus. Spordiga olen tegelenud terve elu. Juba 4aastaselt läksin iluvõimlemise trenni ning käisin seal kolm aastat. Sel hetkel sain aru, et see spordiala pole minu jaoks. Samuti olen väiksena käinud ka ligi kaks aastat judos. Ka see ala tundus minu jaoks mittesobilik. Umbes 5aastaselt viidi mind algõpetusse ujumises, kuna minu suurem vend otsustas, et tema tahab minna ujumistrenni. Seal käisin alguses koos sugulastega ning seetõttu meeldisid mulle väga ujumistreeningud. Ujumises oli mu areng ka tunduvalt parem ning see meeldis ka mulle palju rohkem võrreldes teiste spordialadega, mida ma varem proovinud olin. Kui ujumine oli enam- vähem selge, siis alustasin ka triatloniga. Triatloni harrastasin samuti ujumise kõrvalt ning ka see ala oli mulle väga meeltmööda.
Kindlasti ei olnud esimene spordiala valik kohe õige. Käisin enne ujumist mitmetes teistes trennides, mis mulle ei sobinud. Selleks et kuskile jõuda, peab eelnevalt mitmeid aastaid selle jaoks pühenduma.
Kogu perekond on tihedalt spordiga seotud
Minu vanemad on ka väga tihedalt spordiga seotud. Ema tegeles isegi noores eas kaheksa spordialaga korraga, isal oli aga peamine spordiala laskesuusatamine. Vennad on samuti terve elu ujunud, suurem vend on olnud ujumises väga edukas, väike vend veel alles pürgib sinna. Minu onu on käinud neljal korral olümpiamängudel laskesuusatamises. Tädi on vehklemisespordis väga edukas. Ühesõnaga on minu suguvõsa tihedalt spordiga seotud.
Kaasaelajad, kiitus, kriitika. Eeskujud
Kaasaelajaid on mul olnud nende aastatega väga palju. Alustades pereliikmetest lõpetades trennikaaslastega. Vanemad on toetanud nii rahaliselt kui ka vaimselt mind sportlaskarjääri jooksul.
Kiidetud on mind alati nii heade tulemustega kui ka ebaõnnestumiste järgselt. Kuid kiitmine on läinud alati rohkem korda, tekib suurem motivatsioon veel rohkem pingutada. Kriitikat ma ise väga ei talu ning senini pole ma sellega õnneks väga kokku puutunud. Endal läheb see hinge, kui olen võistlustel ebaõnnestunud, kuid ei saagi kogu aeg hästi minna. Mul endal kindlat eeskuju pole. Ma pigem inspireerun erinevatest inimestest, kes on öelnud minu arvates midagi huvitavat ja mõtlemapanevat. Kindlasti kõige suuremad eeskujud on trennikaaslased, kellega igapäevaselt trenni tegin. Kui nemad tegid trenni hästi, siis ei saanud ka mina alla jääda.
Kaalukamad tulemused spordis
Tähtsamad tulemused on kindlasti kõik Eesti meistrivõistlustel võidetud poodiumikohad ja mõnel välismaal toimuval võistlusel saadud hea koht. Tavaliselt võistlustel ma kohtade peale ei mõtle, vaid enda tulemuse peale. Kui on parem tulemus, on ka tunne parem. Lõppkokkuvõttes huvitab mind ikka ajaline tulemus rohkem kui võistluse poodiumikoht. Nooremana mängis minu arvates koht suuremat rolli, kui aeg.
Praegune tegevus ja sport
Hetkel ma ei treeni sporditasemel, kuna eelmisel aastal alanud pandeemiaga kadus motivatsioon ning treeningtahe. Kuna minu spordiala ei saanud harrastada karantiini ajal, siis jäi see sinnapaika. Vaatamata sellele, teen iseenda jaoks trenni (jõusaal, jooks). Eks näis, mis tulevik toob. Nüüd pandeemia läbi, millega tegeled?
Soovitusi sportimisel nii algajatele, kui vanematele
Kindlasti soovitan kõigile kasvõi mingil viisil sportimist. Alguses võib olla raske, kuid sellega harjub ära. Igasugune liikumine on väga tähtis, inimene on loodud liikuma! Isiklikult tekib halb tunne, kui pole päeva jooksul mingil moel liikunud. Vahel on neid päevi ka, kuid siis soovitan kodus hoopis midagi koristada. Ka see on mingil moel liikumine.
Elva spordielu tulevikuvõimalused
Elvas on väga head tingimused sportimiseks, olümpiasportlaste kontsentratsioon elanike arvu arvestades on ilmselt Eesti parim. Sellest tingituna ma ei saa aru, miks meil veel pole korralikku siseujulat. Kui Elva saaks korraliku ujula ja meie kergliiklusteede võrk ka suureneks, siis ei saaks Elvale vastu ükski teine Eesti linn. Ka meie staadion vajab kaasajastamist. Loodan kogu südamest, et uus spordihoone saab peagi lisaehitisena juurde korraliku ujula ning hosteli või hotelli ja peagi saame rahulikult sõita ratastega mööda kergliiklusteed ka Elvast Tartusse.
