Cevin Anders Siim
- Ujumises Euroopa Noorte Olümpia Festivali poolfinalist, 14. koht 2013. aastal.
- Põhjamaade MV meister 2018 – 2019 ja paljukordne medalivõitja.
- Euroopa juunioride MV finalist 2015. aastal, Bakuu.
- Baltimaade meister aastatel 2015 – 2023.
- Mitmekordne Eesti meister vaba-, liblik-, rinnuli- ja teateujumises aastatel 2015 – 2023.
- Eesti rekordiomanik 4×100 m vabalt teateujumises 2022. aastal (Ralf Tribuntsov, Georg Filippov, Marko-Matteus Langel ja Cevin Anders Siim) ning 4×200 m vabalt teateujumises 2020. aastal (Cevin Anders Siim, Kregor Zirk, Kaspar Helde ja Marko Matteus Langel), mõlemad 25 m basseinis.
- Euroopa lühiraja MV 100 m vabaujumises 28. koht 2021. aastal, Kaasan.
- Maailma lühiraja MV 100 m kompleksujumises 31. koht 2021. aastal, Abu Dhabi.
- Eesti Ujumisliidu parim noor 2013. aastal
- Mitmekordne Läti ja Leedu meister 2021. ja 2022. aastal.
- Mitmekordne Eesti noortemeister ja karikavõitja triatlonis oma vanuseklassis aastatel 2009 – 2016.
- Medalivõidud Balti karikavõistlustelt triatlonis ja duatlonis.
- Rahvusvahelisel triatlonivõistlusel Tartu Mill Triathlon 2012. aastal noorte arvestuses esikoht ja 2016. aastal üldarvestuses kolmas ning juunioride arvestuses teine koht.
- Triatloni Eesti karikasarja etapivõit Eliitklassis 2019. aastal Kosel.
Kõik mis on raske, teeb tugevaks
Sündisin 27. märtsil 1997. aastal Tartus. Kogu lapsepõlve veetsin Elvas, kus käisin lasteaias ning alustasin kooliteed 2004. aastal Elva Gümnaasiumis. Siin omandasin põhiharidust kaheksa aastat, põhikooli lõpetasin Audentese Spordigümnaasiumis 2013. aastal Tallinnas ning sealsamas jätkasin ka keskkoolis, mille lõpetasin aastal 2017. Pärast keskkooli lõpetamist jätkasin kõrghariduse omandamist Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudis kehakultuuri erialal, mille lõpetasin 2021. aastal.
Sport on olnud alati number üks
Nii palju kui ma ennast mäletan, on sport olnud alati minu jaoks number üks. Juba lasteaiast saadik olin väga võistlushimuline. Esimest korda puutusin spordiga kokku jalgpalli trennis, mis mulle üldse ei istunud, sest minu jaoks oli arusaamatu, mismoodi meeskonnaga koostööd teha. Samuti käisin ka mõnes judo proovitrennis, kus ei sobinud mulle teistega pidevas kontaktis olemine. Esialgu jäin kergejõustiku peale, kus minu õnneks olid kõik individuaalalad. Mulle meeldis väga joosta. Juba enne kooli oli selge, et olen individuaalsportlane, mulle ei sobi võistkondlikud- ega kokkupuutealad. Olen väga tänulik, et mul oli võimalus neid alasid aga proovida.
Ujumisega kohe hea side
Ujuma sattusin ma läbi ebaõnnestunud triatloni võistluse, kus hindasin oma võimeid üle ning ujumise etapp lõppes kiirabiautos. Sama suve lõpus teatasin emale, et tahan ujumistrenni minna.
Selleks, et õige alani jõuda, tuleb ära proovida erinevaid alasid. Nii ka minu puhul. Ujumisega tekkis mul kohe suur side, olin hea koordinatsiooniga. Oma õige alani jõudmiseks pidin eelnevalt katsetama nelja erinevat ala. Paremaid tulemusi saavutasin kergejõustikus pikamaajooksudes ja triatlonis.
Ema on suurim toetaja
Väga suurt rolli mängib sportlaskarjääris pere. Mul on väga vedanud selles osas. Eriti emaga, kes on mulle algusest peale olnud kõige suurem tugi, ta on teinud kõike ja leidnud võimalusi, kuidas me saaksime võimalikult kvaliteetselt spordiga tegeleda. Ema on alati see, kelle poole ma oma murede ja rõõmudega esimesena pöördun.
Sarnaselt perele on mul ka väga toetavad trennikaaslased, sõbrad ja treenerid. Ilma nendeta ma poleks nii kaugele jõudnud. Vahel harva, kui on tekkinud motivatsioonikriis, siis olen saanud nende kõigi poole pöörduda.
Olen ise suur perfektsionist (kas kõik või mitte midagi), seega kardan ebaõnnestuda ja tihti on olnud seetõttu ka probleeme vaimse poolega. Kui vaimne pool on tugev, siis on kõik võimalik ning hetkel pean sellega rohkem tööd tegema. Tihti võtan kriitikat liiga isiklikult.
Kaalukamaid tulemusi
Kõige suuremate väärtustega saavutused on: Eesti MV, Põhjamaade MV ja Baltimaade MV meistritiitlid ujumises ning ka Eesti esindamine juunioride ja täiskasvanute Euroopa ja maailma meistrivõistlustel.
Oma suurimaks läbimurdeks pean Euroopa Noorte Olümpipäevadel saavutatut, kus 100 m liblikujumises ujusin end poolfinaali ning seal ujutud resultaadiga 57,78 tulin kõrgele 14. kohale ning boonuseks uus Eesti noorte rekord. Selle saavutusega valiti mind ka Eesti Ujumisliidu poolt 2013. aasta parimaks nooreks.
2021. aastal tegin oma teise suurema arenguhüppe kui täitsin Eesti Karikavõistlustel nii EM kui ka MM normatiivi, mis tagas pääsu võistlustele. Suuresti olid tulemuste taga ka koroona karantiinid ja piirangud, mis tublisti vähendasid mul teisi kohustusi ning sain rohkem treenida ja taastuda. Pikemas perspektiivis treenin eesmärgiga saada suveolümpiamängudele. Hetkel aga käib töö, et täita tulevaste tiitlivõistluste (EM ja MM) normatiive. Peale edukat 2021 hooaega olen ridamisi olnud erinevate tervisemuredega kimpus, kuid alati läbi raskuste tulnud võistlusareenile. Eelmise aasta sügisel pärast kopsupõletikku kaks nädalat hiljem tegin oma karjääri edukaimad Eesti meistrivõistlused, kust naasesin 11 medaliga (7 kulda).
Tuleb seada sihid ja eesmärk
Siiamaani olen ideaalselt saanud hakkama korraga kolme asjaga – sport, kool ja töö. Muidugi kõike olen sättinud treeningute järgi. Kõigepealt tuleb panna paika prioriteedid ning nendest lähtuvalt endale nädala graafik luua, et miski prioriteeti segama ei hakkaks.
Minu soovitusi sportimisel nii algajatele, kui vanematele: alustuseks panna paika endale lähi- ja ka kaugemad eesmärgid ning pidevalt endale eesmärke korrutada. Tihti hakatakse millegagi tegelema, kuid ei teadvustata endale, et miks seda tehakse ning suure tõenäosusega selline tegutsemine kaua ei kesta. Samuti alguses proovida erinevaid alasid ehk olla mitmekülgne.
Vanematel on kogu protsessis väga suur roll, kui vanem tunneb huvi oma lapse tegevustest, siis mõjub see ka lapsele inspireerivalt ja suureneb tahe alaga süvitsi tegeleda. Kindlasti ei tohiks vanem hakata õpetama kuidas teatud spordiala paremini teha ( välja arvatud kui vanem ise treener pole). Vanem peaks olema toetaja rollis ning lapsega üle elama nii hea kui halva. Vanemad võiksid väärtustada protsessi, mitte tulemust ning olema kannatlikud, sest spordis võib ette tulla tagasilööke.
Siseujula Elvasse on prioriteet number üks
Elva spordieluga olen väga kursis. Elvas on päris palju võimalusi erinevate aladega tipptasemel tegeleda. Kahjuks pole nende hulgas ujumist, sest puudub vajalik ujula. Ujumine on eluks vajalik oskus, kuid paraku on eestlaste üldine ujumisoskus madal, sest puuduvad võimalused ujuma õppimiseks, eriti väikestes kohtades. Kui kuidagi saaksin omalt poolt kaasa aidata sellele, et Elva linn saaks lõpuks olulise ja elutähtsa ujula, siis annaksin endast kõik. Ujula võiks hetkel olla Elvas prioriteet number üks ja ideaalseim koht oleks uue spordihoone lisana.
Treeneritöö
Praegu olen Ujumise Spordiklubis ning teinud treeneritööd kooli ja tippspordi kõrvalt juba aastaid. Treenin nii lapsi kui täiskasvanuid. Paljud lapsed kardavad pingutust ja üleüldse mugavustsoonist väljumist, treeneri peamiseks rolliks ongi panna lapsed pingutama, sest pingutus on see, mis viib edasi, kõik, mis on raske, teeb tugevaks. Vaja leida nippe, kuidas erinevate iseloomudega lapsed ühtmoodi pingutama saada. Kehaline treening ja aktiivsus peavad olema emotsionaalsed, rõõmu ja huvipakkuvad.
Näen ennast tulevikus tipptreenerina, aga et selleks saada, on vaja alustada algusest peale , seega töö väikeste lastega on algusaastatel minu jaoks prioriteet number üks. Oma sporditeel on mul olnud au teha koostööd mitme erineva treeneriga, kelle eeskujul olen ka mina oma treeneri kogemustepagasit täiendanud.
Minu motoks on : Elu on nagu jalgratas – et tasakaalus püsida tuleb edasi minna.
