Rasmus Ritson

Tulemusteni jõuab pingutuste ja valuga

Sündisin 28. detsembril 2006. aastal Tartus, kus elasin mõne aasta. Pärast kolisin Luke külla, Nõo valda. Olen praegu 16-aastane, õpin Nõo Reaalgümnaasiumis.

Minu tulevikuplaanid on lõpetada gümnaasium ja siis edasi õppida Eesti Maaülikoolis. Soovin saada põllumeheks. Spordis on minu tulevikuplaanid saada Eesti koondisesse ja ehk edaspidi tulevikus saada olümpiavõitjaks. Et sport haridust ei segaks, peaks sul olema korrapärane päevaplaan.

Minu esimesed kokkupuuted spordiga olid esimeses klassis, kui ma otsisin endale spordiala, millega tegelema hakata. Minu otsust mõjutas tugevalt isa, kes tegeles kreeka-rooma maadlusega.

Esimeses klassis tuli klassi Elva spordiklubi Altia endine treener Karl-Ernst Saal meile judot tutvustama. Pärast seda ma teadsin, et ma pean judoga tegelema hakkama.

Kuna õpin Nõo koolis, käisin alguses esimesed aastad trennis Nõos. Siis aga kutsus mind sensei Evelin Pihlak Elvasse Altia klubisse trenni. Alguses ma muretsesin Elvasse treeningutele käimise pärast, aga mõne ajaga harjusin ära ja hakkasin hea meelega Elvas trennis käima.

Minu vanemad ja vanavanemad on mind toetanud rahaliselt, füüsiliselt ja vaimselt. Isa on mulle palju kreeka-rooma maadluse kohta õpetanud, see on mind palju aidanud. Isa on alati võistlustel kaasas käinud, kui aega on.

Mul on olnud normaalne kogukonna tugi, trennikaaslased ja sõbrad toetavad, aga tavaliselt olen ma üksik hunt, kes teeb kõike oma moodi.

Algusaastatel mulle ei meeldinud kriitika, aga tänu kriitikale ja kiitusele olen ma jõudnud sinna, kus ma tänapäeval olen. Praegusel ajal on minu närvisüsteem arenenud ja ma ei hooli enam kriitikast, ainult kiitustest.

Minu peamine eeskuju on olnud üks maailma parimaid judokaid – Teddy Riner. Mulle ei meeldi väga Eesti maadlejad.

Minu paremad tulemused on Eesti juunioride meistrivõistlustel kolmas koht ja rahvusvahelisel laste ja noorte judoturniiril Tallinn Judo Cup teine koht.

Minu peamine soovitus algajatele ja vanematele on: ära anna kunagi alla selles, mis sulle meeldib, tulemused ei tule ilma pingutuste ja valuta. Selleks, et midagi saavutada pead sa palju aastaid treenima ja võistlema võistlustel.

Elva spordielus näen ma kergejõustikule suurt tulevikku, ma isegi tahaks sellega tegeleda, aga judo kõrvalt ei jää mul selle jaoks aega. Teisi spordialasid ma väga ei jälgi. Vahel, kui satun ralli võistlustele peale, loodan, et Järveoja ja Tänak võidavad. Ma näen, et tulevikus tuleb Elvasse ujula ja palju teisi sportimisvõimalusi.