Toom Tani
- Eesti MV tennises U14 vanuseklassis pronksmedal nii üksikmängus kui ka paarismängus 2002. aastal.
- Mitmekordne Eesti noortemeister ja medalivõitja tennises üksik- ja paarismängus.
- Elva Tenniseklubi treener.
Treeneritöö on tippspordist olulisem
Sündisin 12. veebruaril 1988. aastal Tartus. Kasvasin üles Elvas, kus käisin nii lasteaias kui ka koolis. Päevad möödusid õues mängides ja sportides koos naabrilaste ning õdede-vendadega. Lapsena käisin nii tennise- kui ka hiljem jalgpallitrennis.
Üldhariduse omandasin Elva Gümnaasiumis ning ülikooliteed jätkasin Tartu Ülikoolis. Mul on hea meel, et Elvas oli nii palju häid õpetajaid ning sain kvaliteetse hariduse oma kodukohas.
Tennis hakkas kohe meeldima
Esimene kokkupuude spordiga oli ilmselt tenniseväljakutel, kus isa meid õdedega mängima õpetas.
Talviti, kui isa käis meestega kooli võimlas korvpalli mängimas, võttis ta mind sinna kaasa, kus sain siis teiste lastega koos mängida korvpalli ja jalgpalli. Lisaks mängisime teiste poistega palju peitust ning otsisime üksteist suures koolimajas üles. Kooli staadionil ning maratonirajal veetsin palju tunde suusatades. Talviti oli tenniseväljakutel võimalus ka uisutada, kus ema meile tehnikat õpetas.
Olin väga aktiivne lapsena ning käisin ka palju tenniseväljakute kõrval olevas metsas jooksmas ning palju sai ka isaga rattaga sõidetud.
Harrastasin lapsena erinevaid spordialasid, kuid tennis meeldis koheselt. Mulle meeldib tennis, kuna see on individuaalsport ning kõik sõltub minust endast.
Vanemad olid õpetajateks, olin perfektsionist
Vanemad mängisid väga suurt rolli minu aktiivse lapsepõlve kujundamisel. Isa õpetas erinevaid spordialasid ning kui Elvas oli minu lapsepõlve ajal keeruline tennisetrenni aegu leida ning tingimused olid kasinad, siis sõitsime tihti Kambjasse ja Sihvale tennist mängima. Ema õpetas meile uisutamist ja sõidutas Tartusse ka tennisetreeningutele ning viis meid kõikjale tennisevõistlustele.
Peamised kaasaelajad olid vanemad ning tenniseklubi liikmed elasid samuti tegemistele kaasa.
Noorsportlasena olin kindlasti väga enesekriitiline ning perfektsionist. Kui asjad soovitult ei läinud, läksin kergelt endast välja. Aasta-aastalt läks vaimne pool ka tugevamaks ning suutsin väljakul paremini rahu säilitada. Kiitust ma eriti ei oodanudki ning kriitika oli pigem edasiviiv jõud.
Olen uhke, et Eesti meistrivõistlustel saavutasin U14 vanuseklassis pronksmedali nii üksik- kui ka paarismängus, konkureerides Eesti parima meesmängija Jürgen Zoppiga.
Jätkasin treenerina
Kuigi unistus oli kunagi tipptasemel tennisist olla, siis suhtusin oma võimetesse realistlikult ning teadsin, et top 300 maailmas ei rahuldaks mind.
Aktiivsemalt võistlustel osalemise lõpetasin pärast keskkooli, kuna tundsin, et saan oma kogemusi anda edasi pigem treenerina ning panustada tugevamalt noortesporti Elvas ja seepärast asusin õppima kehakultuuri. Pärast magistriõpinguid töötasin mõnda aega treenerina Austraalias ja Uus-Meremaal. Hetkel olen tennisetreener Elva tenniseklubis ning õpetan ligi 70 last.
Minevikust kripeldama ei jää midagi, sain tänu spordile väga palju kogemusi edaspidiseks eluks. Arvan, et võtsin olemasolevatest tingimustest enda jaoks maksimumi.
Soovitusi. Tennishall on hädavajalik
Noortel soovitan tegeleda võimalikult erinevate spordialadega, et leida endale meelepärane füüsiline tegevus, mida regulaarselt harrastada. Algajad peaksid kindlasti lähtuma enesetundest, et mitte suure tuhinaga üle pingutada. Vanematel sportlastel soovitan kindlasti jätkata kehalise aktiivsusega ning korrapäraste treeningutega, et elukvaliteeti säilitada ning tervist tugevana hoida.
Elva spordielus oleks oma tennisehall kindlasti väga positiivne tulevikuvaade, loodetavasti saab see ka reaalsuseks. Elva Spordihoone saamine on väga suur samm edasi, kuid tipptasemel tennisemängijate treenimiseks oleks spetsiaalne tennisehall hädavajalik.
