Paralleeleselt raske- ja kergejõustikuga hakati Elvas peale Vabadussõda vähehaaval ka ujumist kui sporti harrastama.
Verevi järve ujula oli esialgu muidugi üsna primitiivne, leidus vaid kaks laudadest kokkuklopsitud silda ning vanadelt fotodelt paistab ka Verevi ujula kipakas väheldane hüppetorn, mis seisis sellisena 1929. aasta kevadtalveni, kuni uus basseinidega ujula, rannahoone ja hüppetorn ehitati. Enne seda võis sillalaudade vahelt ujula külastajal jalg pahatihti läbi vajuda.
Aga vett ju Elvas leidus – peamiselt muidugi suveperioodil. Kuid seal, kus on vett, seal on alati ka suplejaid ja ujujaid – nii on see ka Elvas läbi aegade ikka olnud.
Mitmed kaugemalt saabunud suvitajad tõid Elvasse saabudes endaga kaasa esimesi teadmisi erinevate moodsate ujumisviiside kohta. Keegi oli kunagi oma aja Euroopa parimaks peetavat eesti rahvusest ujujat Tiisvelti [Richard-Aleksander Tisvelt] oma silmaga vees libisemas näinud. Puhkuse veetjaid oli Elvas aga 1920ndatel aastatel üsna rohkesti. Elva noorte seas läks muidugi mõista eriti hoogu kroolistiili õppimine, sest see oli kiire ja äge! Tihtilugu omandas ujumine Verevi järves juba ka sportliku võistluse iseloomu. Kerkis esile heade võimetega ujujaid – vennad Nikolai ja Karl Parveots, hiljem kuldujuja Julius Kangur ja teised.
1924. aastal hakkas Elva spordielu uuesti elavnema. Elva poiss Heinrich Anderson, kes oli Tartu Reaalgümnaasiumisse astunud, pani kõhklematult Elva sporditegevusele oma õla alla. Ta korraldas muuhulgas võistlused ka kergejõustikus ja ujumises. Hiljem korraldati võistlusi nimetatud aladel kindlalt igal aastal, üks nädal enne kooli algust. Tuleb märkida, et 1924. aastaks oli ka Verevi ujula bassein juba märksa paremini välja ehitatud, omades pöördeseina. Näiteks Pirital ujuti aga 20. sajandi alguses võistlusmaid ilma pöördeseinata – ühest mõeldavast joonest vees kuni teise mõeldava jooneni vees. Verevi ujulas jättis tol ajal aga primitiivse ja armetu, üpris karjapoiste ehituse mulje kipakas vettehüppe torn.
Verevi järve ujula 1929. aastast võistluspaigaks
„Päevaleht“ kirjutas, et 1. mail 1929. aastal avati Elva Verevi ujula mitte ainult suplemiseks, vaid just nimelt võistlemiseks. Eesti meistrivõistlused ujumises peeti Verevi järve 25-meetri basseinis esimest korda 25.-26. juulil 1931. aastal. Need olid järjekorras 12. Eesti ujumise esivõistlused. Ujula kompleksi kuulus ka 1929. aastal valminud 10 m vettehüppetorn.
Aastatel 1934-1936 rand ja ujula paremasse korda
1934. aastal laiendati ja korrastati Verevi järve supluskohta ning avati ka uus supelrand. Sama aasta suvel toimusid Verevi ujula basseinis rahvusvahelised ujumisvõistlused – Tartu Veespordi Klubi ja Riia spordiklubi „Kaiserwald“ vahel.
1934. aasta 4.-5. augustil toimusid Elvas Eesti esivõistlused ujumises, kus osales 80 võistlejat. Pealtvaatajaid loendati umbes 2000 inimest. 1500 m vabaujumises püstitas Tallinna „Kalevi“ ujuja Erich Mõtlik Eesti rekordi ajaga 23.31,4. Edaspidi püstitati Elva Verevi järve ujulas üsna mitmeid Eesti ujumisrekordeid. Aastatel 1930-1938 tuli Erich Mõtlik vabaujumises 17 korda Eesti Vabariigi meistriks.
1938. aasta 25. märtsi numbris andis ajaleht Maa Hääl teada, et kaks päeva tagasi valis Elva alevivalitsus pärast kirjalikku vähempakkumist välja Verevi järvele veeliugla ja lainetõkke ehitaja. Need pidi kokku pandama töövõtja materjalist ning töö pidi lõpule viidama 15.juuniks.
Leht andis teada, et veeliuglat hakatakse ehitama märtsikuus juba järvejääl. Väidetavalt see töö tehti ka ära, aga liugobjekt oli mõeldud rohkem ikkagi suvitajatele. Samas lainetõket oli olnud vaja juba aastaid, sest loosiga ujujatele juhtunud järvepoolsed rajad mängisid suurema tuulega lausa rahutuma mere rolli.
5. augustil 1940. aastal kirjutab Postimees:
Nädalavahetusel peeti Elvas Eesti meistrivõistlusi ujumises ja vettehüpetes. Üle riigi võttis võistlustest osa ligi 80 ujujat, kes näitasid, et ujumistase paraneb meil aasta-aastaga. Kuna võistluste ajal valitsesid haruldased ilmad, siis oli ka ujumisspordi huviliste hulk Elvas õige rohke. Puhkepäeval oli pealtvaatajaid üle 1000. Esmakordselt võistlesid meistrivõistlustel kaasa ka töölissportlased ja mitmelgi alal suure eduga.
Sõja-aastatel Elvas suuri ujumisvõistlusi ei peetud. Eesti meistrivõistlused toimusid 1942. ja1944. aastal Tartu Emajõe ujulas ning 1943. ja 1945. aastal Tallinnas Mustamäe väliujulas. Elvas toimusid Eesti meistrivõistlused taas 25.-28. juulil 1946. aastal.
Verevi ujulas on peetud ka tuliseid veepallilahinguid. Elvas on toimunud Eesti-Soome maavõistlused ja Eesti meistrivõistlused veepallis. Näiteks mängisid siin 1949. aasta augustis Eesti NSV meistrivõistluste finaalis VSÜ Kalevi ja TRÜ Spordiklubi veepallimeeskonnad, kus tiitlivõitjaks tulid kalevlased tulemusega 7:2.
Suurearvulise publiku kaasaelamisel toimus ka Eesti NSV – Soome maavõistlus veepallis 1-2. juulil 1961. aastal.
23.märtsil 1955. aastal toimunud Elva rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee istungi protokolli nr. 8 alusel kuulus Elva linna ujula hoone üleandmisele Elva rajooni TK KMO Heakorra- ja Kommunaalettevõtete kontori bilanssi. (Elva rajooni TSN TK istungite protokollid nr. 4-10, otsused nr. 39-104 ja materjalid 11.02.1955 – 04.04.1955.).
1958. aasta juulis peeti Verevi ujulas Eesti-Soome maavõistlus ujumises. Kaks päeva kestnud võistlus lõppes Eesti võiduga 84 : 69. Pealtvaatajaid oli mõlemal päeval ligi 5000.
1960. aastal olid eestlased-soomlased taas Elva ujulas mõõtu võtmas ja võit tulemusega 76,5 : 75,5 läks seekord Soome. Publikut oli võistlusi jälgimas üle 6000. Riikide rekordeid uuendati15. korral.
Eesti parimaid vettehüppajaid Aivo Saar:
Verevi ujula oli aastaid Eesti tähtsamaid veespordikeskusi. Elvas toimus aastakümneid veespordivõistlusi ja demonstratsioonesinemisi, sealhulgas ka rahvusvahelisi, nagu Eesti-Soome maavõistlus ujumises ning Baltimaade, Valgevene ja Gruusia koolinoorte vettehüppevõistlus. 1947. aastaks oli sõjaeelne hüppetorn amortiseerunud ja 1948. aastal valmis uus korralik ja määrustepärane vettehüppetorn, mis paraku jäi ilu poolest eelmisele alla. Esinduslik Elva ujula mõjus kohalikele spordinoortele soodsalt, et professionaalide eeskuju järgida. (Raamatust „Elva kool 100.“ „Sport Elva koolis.“ Toim.)
Juhan Väärsi meenutab:
Pärast sõda oli Verevis kolm basseini – kaks kahekümne viie meetrist ja üks viiekümnene. Oli ka kahekümne viie meetrine väikelaste bassein.
Vana 1936. aasta ehitatud hüppetorn oli muidugi veel alles. Kümne meetri torni all oli vett kaheksa ja pool meetrit. Ilus liivane põhi oli.
Hilja Noormaa-Petersoni mälestustest:
Oi, kui ilus Elva ujula enne oli, selle 1936. aastal ehitatud torniga! Iga korruse pealt ulatus vee kohale pikk laud. Kui sa hüppasid, ega sa ei saanud kunagi viga. Küll on Elva linn ikka tobu, kui ta seda vana ujula projekti tagasi ei tee! Tore oleks, kui see Eesti riik meie ilusa ujula Elvas taastaks. Rannahoones olid riietuskabiinid, meeste pool ja naiste pool. Enne sõda oli seal ka söökla ja puhvet. Keskel oli torni moodi ehitis, teisel korrusel orkester mängis iga jumala päev. Ka doktor Saare mängis seal mõnikord akordioni ja laulis. Ja sinimustvalge lipp lehvis lipuvardas!
Rahvast oli kui palju. Laudade kohal olid päikesesirmid, inimesed istusid, sõid seal. Kus olid ikka ilusad valged raudjalgadega rannapingid! Ümberringi olid lilled.
Noored tantsisid seal kella kahe-kolmeni öösel. Keegi ei lõhkunud midagi katki ega tehtud muid pahandusi.
Ja kui ilusad olid ujula basseinid! Oli viiekümne meetri bassein, kahekümne viie meetri bassein, eraldi laste basseinid.
Ujusime ümber Verevi järve, seal ei olnud mingisuguseid piiranguid. Ega sellepärast rohkem inimesi ei uppunud. Ma ei osanud midagi karta, kõik, kelle treenerid ümber järve ujuma saatsid, pidid tolle ringi ära tegema. Treenerid seisid hüppetornis ja juhendasid ujujaid kõva häälega hüüdes. Tornist tükk maad eemale oli ehitatud parv. Ujusime ümber selle ja torni juurde tagasi. Seejärel algas treening basseinis. Enne tuli läbi ujuda see pikk maa.
Tolles majas, kus nüüd lastekodu on, oli siis juutide söökla. Juudid kutsusid oma rahvast sinna sööma. Verevi järve ujulas oli omal ajal kaks koristajat tööl, kes randa koristasid. Hommiku varavalgel algas töö. Mina hakkasin viieteist-aastaselt rannakohvikus tööle koos Teppor Friedaga. Töötasin koos temaga seal aasta aega. Olin ettekandja-köögitööline.
Ja küll see ujula oli ilus! Minu noorusaeg seal Verevi järve ääres oli tõesti väga ilus!
Isaga käisime mõnikord Verevi järve ääres neid suuri ujumisvõistlusi vaatamas. Järvel sõitsid tol ajal ka väikesed omakombineeritud purjekad. Toimusid ilusad järvepeod, kus paadid sõitsid järve tagumisest osast siia ujula kohale. Orkester mängis ja värvilised ilusad laternad särasid, küünlad sees! Oli seal ka välismaalasi – sakslasi, poolakaid, venelasi, juute, soomlasi, lätlasi – rand oli iga päev rahvast täis.
Mul on sellest Elva ujulast nii kahju, nii kahju! Ma ei taha praegu enam sinnapoolegi minna.
Nüüd säetakse rohkem toda all-järve – Arbi järve, aga seda Verevi järve ei tee korda keegi.
Võistlused talisupluses ja pikamaaujumises, puhkajad ikka platsis
Verevi rannas valmis 1977. aastal uus rannahoone-vetelpäästejaam, mis hävis põlengus 1997. aastal.
Kuna suuremaid ujumisõistlusi väliujulates enam ei peeta (viimased, Eesti 50. meistrivõistlused, toimusid väliujulas 1969. aastal Järvakandi väliujulas), pole ka Verevi väliujula võistluspaigana eriti rakendust leidnud.
Tänaseks on Verevi järve ujumisvõistlused suundunud basseinist avaveele. Juba pikemat aega toimub siin Eesti Ujumisliidu avaveeeujumise seeriavõistluse üks osavõistlus. 1921. aastal oli Elva avaveeujumisvõistlus Eesti Ujumisliidu 50. avaveeujumise seeriavõistluse etapp ja Verevi järve võistluse raames selguvad ka Eesti meistrid 10km avaveeujumises.
Üle kolmekümne aasta on Verevi rannas olnud ka Elva Triatloni võistluskeskus ning esimese ala – ujumise läbivad triatleedid Verevi järvel.
Mainimata ei saa jätta ka talisupluse kuldaega Verevi järvel. Aastatel 1972 – 1979 arstist spordientusiasti Herold Saare eestvedamisel tegutsenud Elva Talisuplejate Klubi korraldas Verevi järves ka üleliidulisi talisuplejate võistlusi ja demonstratsioonesinemisi, kus kaugeimad külalised olid Krimmist, Harkovist ja Rostovist. 1972. aasta märtsikuus oli pealtvaatajaid kohal 400, vees käis 63 talisuplejat. 1973. aastal oli Verevi järve ääres rahvusvahelise talisuplejate seltskonna tegemisi vaatamas 600 huvilist.
Vaatamata korraliku rannakompleksi puudumisele on puhkajad saanud endiselt suvel Verevi järve rannamõnusid nautida. Suveperioodil on Verevi rannas traditsiooniliselt peetud ka rannapidusid. Elvalased ja linna külalised aga ootavad pikisilmi uue rannahoone valmimist, mis siiani on jäänud erinevate projektide tasemele.
Verevi kroonika: Lugu sellest, kuidas ilus unistus ujulast moondus rannatäieks betooniks
Isamaaline Elva Vald, 5.05.2021
Kas keegi vallaelanikest või külalistest kujutaks Elvat ette ilma Verevi järvele avaneva vaateta? Praeguste vallaajuhtide valitsuskepi all liiguvad asjalood kahjuks just sinnapoole.
Elvamaa.ee toob samm-sammult välja Verevi ranna-ala detailplaneeringu loo ehk saaga sellest, kuidas lubati küll ujulat, kuid välja tuleb betooni täis liivarand ning Elva ilmajätmine tema ajalooliselt kõige suuremast tõmbenumbrist – Verevi rannast. Kusjuures see asjatoimetus sünnib vastu elanike tahtmist.
Kohalikud valimised 2017
Väljavõtted tänaste võimulolijate valimislubadustest:
Keskerakond: ehitame valmis ujula/spordihoone, sobivaks ka puuetega inimestele.
Reformierakond: tugevas Elva vallas on Elvas ujulaga spordikeskus.
Sotsid: ehitame Elvasse ujula ja spordihoone.
Valdade ühinemine 2017
Elva valla Ühinemislepingus on sees lubadus ehitada Elvasse ujula. Selleks oli plaanis kulutada Elva valla ühinemistoetus.
Märts 2018
Hind ületab ootused. Vallavalitsus on tellinud kalkulatsiooni ujula-spordihoone ehituseks ning hind niidab nad jalust maha. Hoone ehitushinnaks nimetatakse 11,8 miljonit eurot. Vallavalitsus oli 2016. aastal koostatud eelarvestrateegias arvestanud, et ujula-spordihoone läheb maksma 3,2 mln eurot. Vallavanem Toomas Järveoja tunnistab, et uus ehitushind käib Elva vallale selgelt üle jõu ja projekti maht tuleb viia võimalustele vastavaks.
18.06.2019
Elva Vallavolikogu otsusega algatatakse Verevi järve rannaala detailplaneering
9.-22.05.2019
Detailplaneeringu eskiisi tutvustamine avalikul väljapanekul. Selgub, et vallavalitsus tahab ujula ehitada plaanitust palju väiksemana ning hoopiski Verevi ranna-alale. Plaanitav hoone hõivaks suurema osa niigi kitsukesest Tartu maantee äärsest rannaribast.
19.02.2020
Toimub detailplaneeringu avalik arutelu. Verevi randa ujula ehitamise suhtes kõlab mitmeid kriitilisi arvamusi. Ideele on vastu ka Elva piirkonnakogu.
24.08.2020
Elva Vallavolikogu otsusega võetakse vastu Verevi järve rannaala detailplaneering. Planeering võimaldab massiivse ujula-rannahoone ehitamist Verevi randa.
5.11.2020
Avalik arutelu II. Toimub detailplaneeringu avalik arutelu
22.02.2021
Rahandusministeeriumi ettepanek. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet kiidab heaks Verevi järve ranna-ala detailplaneeringu, kuid teeb kohalikule omavalitsusele ettepaneku veelkord kaaluda detailplaneeringus määratud ehitusõiguse ulatust ja asjakohasust Elva linna maastikuliselt väärtuslikul alal.
Märts 2021
Rahvas tõstab häält. Facebooki grupis ELVA toimub küsitlus (avaldaja Toomas Laatsit), millele vastanutest 98 protsenti soovib ujula rajamist rannahoonest eraldi ehk on vastu detailplaneeringus kavandatud ujula-rannahoonele.
Facebooki pildiraamiga #elvaujula (avaldaja Juhani Jaeger) saab avaldada toetust ujula ehitamiseks spordihoone juurde.
Virtuaalsel meeleavaldust Verevi ranna kaitseks ja detailplaneeringu vastu osaleb 315 inimest.
„Praegu Verevi randa planeeritav ujulaga rannahoone neelaks ebaproportsionaalselt suure osa Elva kõige kallimast loodusväärtusest,“ hoiatab kohalik ettevõtja Markko Abel.
„Olen jätkuvalt veendunud, et kavandamisel ei ole mitte ujula, vaid miniatuurne sulistusvann, millest saab arvestatav kuluartikkel vallavalitsuse eelarves,“ kirjutab keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe.
29.03.2021
Detailplaneering kinnitatakse. Elva Vallavolikogu kinnitab vaid ühehäälelise enamusega Verevi järve rannaala detailplaneeringu, mis lubab kaldapealse suuremalt jaolt täis ehitada ning jätab alles vaid kitsukese 17-meetrise liivariba. Volikogu liikmetele ei avaldata, et rahandusministeerium soovitas veelkord kaaluda, kas Verevi järve äärde ikka sobib ehitada plaanitud hoonet.
Märtsi lõpp – aprill 2021
Vallajuhid asuvad õigustama napilt läbisurutud otsust ehitada Verevi kaldapealne täis.
Abivallavanem Marika Saar: „Verevi rannaala detailplaneeringu üks eesmärke lisaks ehitusala laiendamisele oli ja on erainvestori kaasamine. Selle asemel, et ujula mõtted lükata kaugele tulevikku, asus vallavalitsus leidma lahendusi, et kaasata ujula ehitamiseks erasektori investeeringuid. Kui üldse rääkida avaliku sektori ja erasektori koostööst investeerimisel (PPP-public-prive-partnership), siis on ujula/veekeskus/saunakeskus/SPA just seesugune projekt, mis võiks erainvestoritele huvi pakkuda.“ Kes on salapärane investor, kellest Saar räägib, pole teada.
Abivallavanem Kertu Vuks: „Verevi rannaala detailplaneeringuga anname võimaluse rajada rannahoone koos toetavate funktsioonidega – näiteks ujula, kohvikuala, erinevad teenused, miks mitte ka võimalused kaugtöö tegemiseks, mis ka üksteist täiendaksid.“ Algsest ujulaideest on saamas lihtsalt üks järveäärne betoonkuubik, kus pakutakse erinevaid teenuseid.
7.04.2021
Valimisliitude Elvamaa Esimesed ja Elva Vallakodanik fraktsioonid esitavad Elva vallavolikogule otsuse eelnõu Verevi järve rannaala detailplaneeringu tühistamiseks. Otsust kutsutakse toetama kõiki volikogu liikmeid sõltumata nende poliitilisest taustast. Detailplaneeringu tühistamise põhjusena toovad valimisliidud välja asjaolu, et Elva vald ei ole planeeringus taganud avaliku huvi ja väärtuste tasakaalustamist ning lõimimist, mida nõuab Planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 1. Nimetatud asjaolule on planeeringu menetlemise käigus viidanud ka Rahandusministeerium, kuid volikogu istungil seda fakti volikogu liikmetele ei avaldatud.
25.04.2021
Keskkonnaprobleemid taas esiplaanil. Toomas Laatsit toob artiklis „Verevi järv pole reostuse eest kaitstud” esile Elva reoveejaamast Verevi järvele lähtuda võiva ohu. Tähelepanu väärib asjaolu, et vald keskendub oma tegevuses üksnes kaheldava väärtusega planeeringule, kuid on jätnud tähelepanuta järve kui terviku, sealhulgas keskkonnaküsimused.
26.04.2021
Valimisliitude Elvamaa Esimesed ja Elva Vallakodanik fraktsioonid esitavad umbusaldusavalduse planeerimisvaldkonna eest vastutavale abivallavanem Kertu Vuksile. Umbusaldusavalduses on esitatud kolm Verevi planeeringuga seotud argumenti:
- olulise info varjamine
- kohaliku omavalitsuse aluspõhimõtete rikkumine
- kohaliku kogukonna vastuseisu mahavaikimine ja muu info valikuline (propagandistlik) kajastamine Elva valla lehes ja muudes infokanalites
Vallavanem Heiki Hansen asub umbusaldajaid ründama, kuid argumenteeritud vastuväiteid etteheidetele ei esita.
Umbusaldus läbi ei läinud.
Elva Elu 8.11.2020
Ettevõtlikud Elva inimesed pakuvad välja omapoolse lahenduse Verevi rannahoone planeerimiseks ja ujula rajamiseks Elvasse.
Kuna viimasel ajal on palju kirgi kütnud Verevi ranna planeering ja valdade ühinemisel rahvale lubatud ujula ehitamata jätmine on ettevõtlikud elvakad nõuks võtnud tulla appi Elva vallavalitsusele omapoolsete ettepanekutega. Kaasatud on palju oma eriala spetsialiste ja appi on parimat lahendust projekteerima arhitektuuribüroo Arhitekt11, kes on varasemalt teinud kogu Kääriku arenduse, Pärnu Bay Golf Clubi, Sisekaitseakadeemia ja projekteerib täna Urmas Sõõrumaa veetavat Patarei kompleksi projekti.
Tänaseks on valminud esimesed eskiisid, mida on Elva Elul võimalus lugejale eksklusiivselt esitleda!
Pakutakse välja ilus ja miljöösse sobiv ja funktsionaalne rannahoone – ranna Tartu poolsesse ossa. Verevi rannahoone brutopinda võiks lahenduse järgi olla maksimaalselt 800 m2. Rannahoones peaks olema ruumi kohvikule, vetelpäästele, emade ruumile, tualettidele ja vajalike rannatarvete laenutusele. Samuti tuleks korrastada kogu rannaala, ehitada uued riietuskabiinid mängualad ja rajada 25-meetrine välibassein koos korralike ja turvaliste purretega ning väike ujuvkai paatide ja vesirataste kinnitamiseks. Kogu projekti maksumuseks tänaste hindadega võib kujuneda 1,5-2 miljonit eurot.
Kuna tegemist on Elva visiitkaardiga, loodetakse sellise lahenduse näol pakkuda Eesti kõige ilusamat ja paremat rannahoonet!
Uue plaani järgi ei võeta rannast ühtegi mändi maha, kaovad kole-putkad ja säilib külastajatele liivane rannaala!
Linnaujula oleks Elva Spordihoone jätkuprojekt. Esialgne lähenemine suunaga Arbi järve poole, aga võimalik ehitada Spordihoonest kagu suunas.
Sissepääs koolist mööda galeriid (lapsed saaksid siseriietes talvel otse ujulasse), külalistele ja võistluste ajal ka otse õuest! Maja all oleks rattaparkla. Ujula fassaad oleks samas stiilis nagu Elva Spordihoonelgi.
Ujulas oleks 6 x 25 m ujumisrada, väikelaste 31-kraadise veega bassein, jacuzzi ja saunad. Sellisel linnaujulal oleks 1550 m2 ehitusalust pinda ja kogu hoone maht oleks 2200 m2. Ehituse hinnaks on kalkuleeritud 4,85 miljonit eurot.
Omavalitsusel tuleks taotleda riigipoolset kaasfinantseeringut mõlemale objektile, näiteks äsja sai Jõgeval 44-liikmeline kogudus 1 mlj. eurot toetust sealse kiriku rajamiseks. Samuti on teisigi avalikke objekte niimoodi rajatud. Nagu ütles peaminister Jüri Ratas eilses Vikerraadio saates „Stuudios on peaminister”: “Täna tegemata asjad jäävad homseks!” ehk siis täna investeeringuid mitte tehes saavad neist tulevased tegematajätmised. Majanduskriisi, riigile odava laenuraha kättesaadavuse ja inflatsiooni tingimustes on mõistlik ehitada suuri objekte!
Äsja valminud ettevõtlike Elva inimeste lahendus pakutakse välja ka Elva Vallavalitsusele üldplaneeringu ja rannaplaneeringu täiendamiseks.
Esitletud lahendus on valminud lähipäevil. Hoolimata pakutava lahenduse värskusest, on mitmed Elva linna piirkonnakogu liikmed juba pakutava lahenduse heaks kiitnud. Samuti on sellise Verevi rannahoone, Elva linnaujula asukohtade ja lahendustega päri kogukonnaseltsi MTÜ Elva Elama juhatus, sest langevad ju ära enamik Verevi rannaala detailplaneeringuga tekkinud probleemidest Verevi rannas.
Nagu näha, tunnevad Elva valla inimesed kodukandi arengu pärast muret ja on oma kulude ja kirjadega ära teinud suure töö! Koostööd tehes saame Elva valla veelgi paremaks – nii nentisid projekti tellinud elvalased!
Elva vallarahvaga kohtus Toomas Hansen
Tartu Postimees 17.02.2023
Elvas kaua kirgi kütnud Verevi rannaala ajakohastamine liigub kõigi eelduste kohaselt sammu võrra edasi. Elva vallavalitsus kuulutas koos Eesti arhitektide liiduga välja järveäärse rannahoone arhitektuurikonkursi. Pikalt tüliõunaks olnud ujulat rannahoonesse ei kavandata.
«Oleme loobunud mõttest rajada ujula randa, sest kohaliku kogukonna soov see ikkagi suuresti ei ole,» selgitas vallaarhitekt Jaanika Saar. Ujula ehitamiseks koostatakse praegu Elva spordihoone kõrvale uut detailplaneeringut.
