Karl Komlev

Poks annab kartlikule enesekindluse, metsikule distsipliini ja nõrgale jõu

Olen sündinud 9. augustil 1995. aastal, elanud lapsepõlve Elva lähedal Hellenurme külas ja õppinud aastani 2011 Palupera Põhikoolis.

Väike küla ja väike kool, kus kõik teadsid üksteist nimepidi. Juba kooliajal meeldis mulle igasugune sport, sai mängitud jalgpalli, kuid sai ka proovitud veel erinevaid sisekergejõustiku alasid, milles hakkasin umbes 8.klassis ka võistlema.

Tulemused olid juba noorena head ja igal spordialal, millega tegelesin, kaasnes suur tahe võita. Olen võitnud jooksu-, sisekergejõustiku-, suusatamise- ja poksimedaleid, aga kõige õnnelikum olen saavutuste üle poksis.

Läbi vere ja valu

Huvi poksimise vastu tekkis mul 16-aastaselt. Esimene trenn, kuhu läksin, on ka praegu tegutsev Poksiklubi Sirge ja treeneriks oli Artur Sinilill. Seal poksiklubis sai käidud mõned kuud ja siis avastasin, et pärast meie trenni algas teine treening, kus madistasid omavahel Poksiklubi Raund võistlejad. Nende juhendajaks oli treener Urmas Jõgi, kes suutis enda eluajal treenida profiks palju andekaid poksijaid.

Poksiklubis Raund pandi mind juba mõne trenni möödudes kogenud poksijatega omavahel poksima, kus läbi vere ja valu ning suurt vaeva nähes jõudsin lõpuks ka nende tasemele. Hakkasin koos nendega võistlemas käima.

Treeningutel koos võistlussportlastega läks mul ühel sparringul (treeningvõistlus) nii õnnetult, et liikusin sparringu partneri käele täpselt ninaga vastu, mille tagajärjeks oli kõver nina ja sinised silmad. Kuigi alguses seda väga märgata ei olnud, pidin raundi ikkagi lõpuni tegema. Hiljem arsti juurde minnes tõmmati nina sirgeks tagasi, mis ei olnud kuigi meeldiv protseduur.

Oma poksitreeningute alguses olen käinud trennis ka poksiklubis Ring. Kui sinna teist päeva trenni läksin, pandi mind senikaua kui teised omavahel poksisid, hantlitega peegli ees lööke sooritama. Minul tekkis aga tungiv soov sparringut proovida. Peagi tekkis võimalus madistada, aga vastane oli minust palju-palju suurem. Läksin alguses peale nagu tuuleveski ja juba pool minutit hiljem oli mul energia otsas ning vastasel piisas vaid ühest löögist ,et mind põrandale lüüa. See oli mulle oluline õppetund sellest, et poksimine pole ainult rusikatega vehklemine, vaid midagi palju enamat.

Taipoks – hea vaheldus

Mõned aastad hiljem kolisin ma Soome, kus jätkasin treenimist ja poksi tehnika arendamist iseseisvalt. Kui oli plaan tagasi Eestisse tulla, avastasin ennast sellisest ilusast kohast nagu Viljandi, kus oli ka esimesel võimalusel plaan võistlema hakata. Viljandis on väga levinud taipoksi trennid, kuhu vahele tehakse ka mõned poksitrennid.

Esimene klubi seal oli mul Viljandi Taipoksi Klubi, kus on treeneriks Lauri Liiv. Võimas saal ja head treeningvõimalused olid seal kõik olemas. Sai üheskoos käidud võistlustel ja toodud ka palju võite, aga kuna vastased muutusid üha tugevamaks ja mul oli vaja tugevamat sparringut, tuli mulle appi (tehnikat lihvima) sõber Peep, kes hiljem ka suunas mind Kondor Fight Club nimelisse klubisse, kus on treeneriks Ringo Tipp. Hakkasime Ringoga koostööd tegema ja leidsin, et seal treenides arenesin ma edasi nii tehnika kui sparringu poole pealt, mida käisime ka mitmetel võistlustel proovimas.

Olen väga tänulik kõigile treeneritele, kes minuga oma tarkusi on jaganud.

Areng toimub läbi võitude ja kaotuste

Minu esimesed võistlused, millel osalesin kaks aastat , olid Tartu lahtised meistrivõistlused poksis. Esimesel 2015. aasta võistlusel tulin tänu punktivõidule Tartu meistriks. Järgmisel aastal viisime sisse mõned parandused stiili osas ning meie õnneks liikus vastane esimese raundi poole peal tugevale löögile täpselt ette, mis viis vastase põrandale juba esimese raundi keskpaigas, mille järel ei suutnud ta jätkata ja sellega teenisin endale ka 2016. aastal Tartu meistritiitli poksis.

Pärast kahel korral Tartu meistritiitli võitmist, tahtsin kätt proovima minna ka Eesti meistrivõistlustel. Selleks ettevalmistuse pidin paraku iseseisvalt tegema, kuna tollel ajal teenisin ma kaitseväes ja polnud ettevalmistuseks erilisi võimalusi. Saabus võistluspäev ja loositi välja vastased. Üpris kiiresti sain aru, et mind on pandud kokku vene rahvusest poksijaga, kellel on üle 60 matši peetud ja neist üle poole võidetud.

Niisiis mina, oma kahe võistlusega ja ilma suurema ettevalmistuseta, sammusin vapralt poksiringi. Arvestades, et see oli minu kolmas võistlus, suutsin enesekontrolli säilitada kuni matši lõpuni. Arvestades vastase kogemusi ja enda pühendumust sporti, andis kaotus mulle pigem motivatsiooni saamaks ise ka aina paremaks poksijaks.

Kaotused ei ole hetked/olukorrad kus lasta pea norgu ja hakata vabandusi otsima vaid kõige õigem aeg töötada erinevate puuduste kallal ja kui on õige aeg võistelda, siis minna tõestama iseendale, milleks ollakse võimeline.

Võitnud olen erinevatel pisematel võistlustel Tartus, Viljandis, Tallinnas ja Pärnus.

On tulnud ka ette kaotusi väga kogenud võistlejatega võideldes, kuid areng toimub nii võites kui ka kaotades. Kuigi ütleks, et kaotades tekib suurem tahe suruda enda piire, et saavutada juba järgmisel võistlusel see magus võit.

Mind on alati spordi juures hoidnud tahe saada paremaks, et ennast igal käigul edasi arendada ja muidugi ka see tunne pärast trenni kui keha on väsinud, aga mõistus oleks nagu äsja ärganud. Spordil/sportimisel on palju häid omadusi mida võib loetlema jäädagi. Kes selles sees, see mõistab hästi!

Õigel ajal õiges kohas

Asusin Elvas poksitreeneri tööd tegema 2020. aastal. Selleks hetkeks olid mul juba teadmised poksist üpris head ja kuna Elvas polnud poksiklubi ning valmimas oli uus spordihoone, siis tulin ideele asutada poksiklubi ja hakata edasi andma seda, mida kõige paremini oskan. Treeneri roll ja oma poksiklubi asutamine oli minu unistuseks. Kuna Elvasse kerkis just uus spordihoone, olin just õigel ajal õiges kohas. Mõeldud – tehtud!

Heade ja asjalike inimeste abiga teostus klubi asutamine suhteliselt sujuvalt. Panime püsti Elva Poksilubi ja avanes võimalus treenida Elva inimesi. Tookord Elvas poks spordialana puudus ja nii oli see ideaalne võimalus mul oma unistus teoks teha. Minu töö on ka minu hobi.

Klubis tegeleme igapäevaselt huvilistele poksi õpetamisega, see tähendab keha üldfüüsilise ja vaimse poole arendamist. Poks ehk enesekaitse on eluks äärmiselt vajalik oskus, mis ei jookse kellelgi mööda külgi maha. Poks on sedasorti maagia, mis annab häbelikule inimesele enesekindluse, metsikule inimesele distsipliini ja nõrgale jõu. 

Ajame õiget asja

Poks on Elvas kasvavas trendis ja üha enam mehi/noormehi leiavad endale sobiva trennina näivat just poksi/enesekaitse treeninguid. Aga huvi poksimise vastu on tekkinud ka naistel ja pisematelgi preilidel.

Tavaliselt on trennis 10+ inimest, aga on ka päevi kui treenimas on üle paarikümne osaleja ning huviliste vanus on nii-öelda seinast-seina. Poks on huvitav üldfüüsiline trenn, mis sobib igale vanusele (trenn enda võimekuse piires).

Paremini olen õppinud treenima noori, kuna andsin koolis 2. klassidele liikumispausi teemana poksitunde, mis lastele väga meeldis ja tänu sellele sai tubli eneseareng läbi tehtud. Mõne aastaga oleme jõudnud samm-sammult järjest suuremal hulgal poksimisest huvitatud inimesteni, kellest enamus on jäänud mõneks ajaks ka püsivalt treeningutel osalejateks. Tahaks uskuda, et see on märk, et ajame õiget asja.

Rõõmu ja motivatsiooni pakub mulle kui treenerile poksihuviliste kiire areng, mis iga trenniga paraneb. Heameel on ka huviliste hulga suurenemise üle.

Poksitrennid ka Elva valda

Arenemisruumi poksiklubiga on küllalt, näiteks laieneda erinevatesse Elva Valla asulatesse, et võimaldada ka sealsetele noortele poksitrenn kättesaadavamaks teha.

Töötame päevast päeva välja ka aina efektiivsemaid treeningmeetodeid, mille läbi paraneb treenitavate sooritus. Mina ise tõin Elva poksiklubile eelmisel aastal kaks võitu ja sellel aastal on plaan edasi võistelda.

Üks meie treenitavatest, Tarmo Hiir sai ka oma esimese „lavakogemuse.” Aga eks treenitavatel olegi sees väike hirm kaotuse ees. Kaotada tuleb ju osata ja seda tuleb ka õppida. Ega algajana ei ole lihtne minna poksiringi, tean seda omast kogemusest. Aga Tarmo oli tubli, et käis ja sai kogemuse. Tulevikus loodan, et ka treenitavad hakkavad rohkem võistlustel käima.

Käesoleval aastal võtame eesmärgiks viia poksitrennid üle Elva valla kohtadesse, kus noortel tänu puudulikule transpordile ei ole võimalust treeningutest osa saada. Suur soov oleks korraldada 2023. aastal Elva vallas poksivõistlused. Pikemas plaanis on luua aastast-aastasse üha paremaid koostöövõimalusi nii valla siseselt kui ka väljaspoolt, mis aitaks Elva Poksiklubi arengule kaasa.

Elvas on väga head sportimise võimalused, valik on lai. Tiitel Spordipealinn 2021 räägib enda eest kõik. Sport on hea ja seda ei peaks mitte keegi kartma. Sport on see, mis arendab inimese füüsilist kui ka vaimset vormi. Sport tugevdab immuunsust ja hoiab vaimu värske.

Poksitreener Karl Komlev: poksimine arendab sind mitmekülgselt

Artikkel on avaldatud noorteinfoportaalis Teeviit 2023. aastal. Vaata SIIT >>
Intervjueeris noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Laura-Liisa Tõldsepp.

Oled otsimas uut hobi, millega tegeleda? Või otsid hoopis uusi väljakutseid karjääriredelil? Oled kuulnud poksimisest, kuid pole kindel, kas see on just sinu tassike teed? Tegime persooniloo poksitreener Karl Komleviga, kes avab meile, miks on poksimine kasulik, kellele see sobib ning kuidas temast sai treener.

Tutvustus: Kes olete ja millega tegelete?

Mina olen Elva Poksiklubi treener Karl Komlev ja tegelen Elvas poksitrennide läbiviimise ja korraldamisega.

Kuidas leidsite tee poksimiseni?

Esimest korda läksin poksitrenni kui olin 16 aastane.

Hakkasin käima Tartus kutsekas ja otsisin kooli kõrvale hobi. Nii ma tee poksi juurde leidsin.

Millised on kõige levinumad eelarvamused poksimise kohta?

Üldiselt arvatakse poksist kui põnevast spordialast, aga on ka inimesi, kellel on eelarvamus asjast.  Justkui esimene trenn pannakse kohe kindad kätte ja hakatakse üksteist klobima kuigi reaalsuses nii ei ole. 

Kuidas on poksimine kasulik ja arendav?

Poksimine arendab hästi reaktsioonikiirust, parandab tasakaalu tunnetust ning käte ja jalgade koostööd ning arendab inimest nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Kas poksimises on oluline koht on ka vaimsel/mõttelisel tööl?

Mõttelist tööd on poksis palju, kuna alguses õpitakse kuidas lööke õigesti välja viia ning käed ja jalad koostöösse saada, mis vajab omajagu keskendumist. 

Kuidas sai Teist treener?

Oskuste edasiandmine on mind alati huvitanud, kuid tõsisemalt hakkasin püüdlema selle poole kui tekkis võimalus Elvas luua Poksiklubi ja kuna tollel hetkel oli käsil Spordihoone ehitus siis kõik klappis minu plaaniga kokku.

Millisel eesmärgil eelkõige trenni tullakse (füüsise arendamine, enesekaitse, enda välja elamine, enesekindluse tõstmine vms)?

Eesmärgid on erinevad, sest poksimine seab tee erinevate eesmärkideni.

Mõned on alustanud poksiga, et arendada enda vormi ja võhma, kuid hingega asja juures olles saavutab treenitav ka enesekindluse, enesekaitseks vajalikud oskused ning palju muud.

Mis on treeneri töö juures kõige raskem, mis kõige meeldivam?

Treeneri töös on kõik meeldiv. Väga meeldib näha, kuidas huvilised trenn trennilt arenevad ning poksides järjest paremini hakkama saavad.

Milline näeb välja üks poksitrenn? Millistest osadest koosneb?

Alustame trenni soojendusega. (jooks, hüppenööriga hüppamine, varjupoks, osavusharjutused ja palju muud).

Peale soojendust asume trenni põhi osa juurde olgu see siis jõud, võhm või poks.

Trenni viimases osas teeme korralikud venitused ja võtame trenni kokku.

Olete osalenud ka mitmetel võistlustel. Kuidas valmistute?

Ettevalmistused võistlusteks algavad enda peast, kuna ennem võistlusi võib närv alt vedada ja tulemus kannatab sellest olgugi vorm nii hea kui tahes.

Kindlat ettevalmistus viisi välja arenenud ei ole, aga kui mõne sõnaga öelda siis: “Teen kõvasti trenni.”

Nagu spordis ikka võib ka poksides tulla ette vigastusi. Kuidas end vigastuste eest kaitsta?

Poksis on lihtne vigastada enda käsi kui ei kasuta randmepaelu ja see kehtib ka erinevate kaitsmete puhul, mida poksides kasutatakse sest just need ennetavad suuremaid vigastusi.

Tasub treenida nii et tervisele ja kehale liiga ei tee.

Kellele soovitaksite poksimist/poksitrenni?

Neile kes otsivad uut hobi, soovivad omandada poksi oskusi enesekaitse eesmärgil, tahavad parandada enda füüsilist vormi või murda igapäevast rutiini.