Saalihoki on siseruumides mängitav maahokisarnane võistkondlik sportmäng. Kaks võistkonda võistlevad teineteise vastu plastist hokikeppidega eesmärgiga lüüa kerge aukudega plastpall vastasvõistkonna väravasse.
Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Suurima populaarsuse on mäng saavutanud Soomes, Rootsis ja Šveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan).
Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Eesti koondis mängis esimest korda saalihoki A-divisjoni maailmameistrivõistlusteTšehhis 2008. aastal 6.–14. detsembril.
Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi.
Väljaku mõõtmed on 40×20 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune ümarate nurkadega piire.
Värava mõõdud on 160×115 cm, sügavus 65 cm. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida ainult väravavaht.
Mängukepp on valmistatud plastist, klaasplastist või muust sünteetilisest materjalist. Väravavaht ei tohi mängukeppi kasutada.
Võistkonnast on väljakul 5 mängijat ja väravavaht.
Mänguaeg: 3×20 minutit (kaks 10-minutilist vaheaega).
Mängu eesmärk on lüüa pall vastasvõistkonna väravasse. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja.
Saalihoki Eestis
Eestis on umbes 1400 saalihokimängijat. Kõrgeim liiga on Meistriliiga.
Eesti Saalihoki Liit asutati 1993. aastal ja praegu kuulub sinna 21 klubi.
1996. aastal astus Eesti Rahvusvahelisse Saalihoki Liitu.
Saalihoki Elvas
Elvas hakati regulaarselt saalihokit mängima 2007. aastal kui kooli Puiestee õppehoone võimlasse kogunes seltskond saalihokihuvilisi ja hakati kaks korda nädalas selle alaga tegelema. Oma klubi ei loodud ja seepärast ei taotletud ka materiaalset toetust. Kõik mänguks vajalik muretseti ise. Eestvedajaks oli Aivo Moorits. Aktiivsemad harjutajad olid Tanel Juhanson, Revo Dobozi, Erki Vutt, Peep Sinisaar, Tarmo Märtson, Erki Raal, Andrus Kivari, Marek Pihlak jt. Mängiti lihtsalt oma lõbuks ja võistlustel ei käidud. Sõpruskond mängis koos ligi kümme aastat, siis aga jäi harjutajaid erinevatel põhjustel järjest vähemaks ja järelejäänud läksid mängima Nõo spordihalli.
Ka gümnaasium muretses saalihokivarustuse ja aeg-ajalt kasutati seda kehalise kasvatuse tundide mitmekesistamiseks.
