Tennisemängu pikki traditsioone seostatakse ikka tavaliselt Inglismaaga, aga tegelikult sai tennis alguse Prantsusmaalt juba ligikaudu 800 aastat tagasi ja nii kummaline kui see ka täna ei tundu – sealsetes kloostrites.
Siis ei mängitud seda mängu küll veel reketiga, vaid palli löödi üle võrgu peopesaga, millele varsti tõmmati peale spetsiaalne nahast kinnas. Siis nimetati seda mängu nimega jeu de paume. Peagi võeti kasutusele ka puidust, puulabidat meenutavad reketid (keelestikuga reketid ilmusid alles 15. sajandil).
Esimesed tennisemängu reeglid anti välja 1590. aastal. Inglismaale levis tennisemängu seeme alles 16. sajandil ja seda mängisid algul vaid kuninga perekonna ja õukonna liikmed.
Uus tõus algas 19. sajandi keskel ja selle algatasid inglise üliõpilased. Inglismaal toimus 1859. aastal tennisematš mitme ülikooli võistkonna vahel. Peagi hakati looma ka tenniseklubisid ja sektsioone kriketi- ja kroketiklubide juurde. Tennis oli muutumas massiliseks mänguks.
19. sajandi 70ndatel aastatel toimus tennises revolutsiooniline muutus – kasutusele võeti kummipallid ja see uuendus võimaldas tennist mängida juba väljas, värskes õhus. Selleks ajaks oli tennis levinud ka Ameerika ja Austraalia mandrile.
Olukord muutus aastast 1873, kui Briti armee ohvitser Walter Wingfield patenteeris mängu nimetusega „Sfäristika ehk lawn-tennis“. Sellega ta patenteeris võrgu, võrgupostid, pallid, aga ka mängureeglid.
1877. aastal toimus Üleinglismaalise Kroketiklubi muruväljakutel Wimbledonis suur turniir, mis muutus kohe ka traditsiooniliseks. Ka nüüd, palju aastaid hiljem, on see turniir jäänud maailma kõige prestiižikamaks tenniseturniiriks. Esimene turniir naiste üksikmängus peeti Wimbledonis 1884. aastal. Wimbledoni eeskujul tekkisid ka teised Grand Slami turniirid. Nendega alustati järgmiselt: US Open 1881, Prantsusmaa lahtised 1891 ja Austraalia lahtised 1905.
Tennis Eestis
Eestisse jõudis tennis tõenäoliselt 19. sajandi lõpul balti-saksa mõisnike kaudu. On teada, et tenniseväljakud olid Avanduse ja Kumna mõisates.
Tallinnasse Kadriorgu rajati esimene tenniseväljak 1895. aastal.
1913 – Eesti spordiselts “Kalevi” korraldatud turniiril osales 20 eestlasest meesmängijat. Seda võistlust loetakse ametlikult Eesti tennise sünniks. Esikohale tuli tsaariarmee ohvitser Otto Mamers.
1920 – peeti esimesed Eesti meistrivõistlused.
1921 – Kadriorus asutati Tallinna Lawn-Tennise ja Hockey klubi. Väljakud asuvad seal tänini, nüüd on nende omanik Tenniseklubi Sini-Valge.
1922 – Eesti Tennise Liidu asutamine. Liit loodi ühendamaks kõiki Eestis tegutsevaid tenniseklubisid.
1934 – Eesti Tennise Liit astus Rahvusvahelise Tennise Liidu liikmeks ja osales esimest korda Davis Cupi turniiril.
1945 – pärast sõjast tingitud pausi mängiti esmakordselt Eesti NSV meistrivõistlused.
1945 – Ottomar Alas tuli esimese eestlasena NSV Liidu meistriks. Ta võitis koos Tatjana Nalimovaga segapaarismängu.
1959 -Toomas Leius (sünd 28.08.1941) tuli Wimbledoni noorteturniiri võitjaks.
1961 – Eesti tõusis NSV Liidu juhtivaks tennisevabariigiks, mida tähistas esikoht üleliidulistel võistkondlikel meistrivõistlustel. Saavutust korrati 1963. aasta rahvaste spartakiaadil ja 1965. aastal.
1965 – Eesti võitis NSV Liidu meistrivõistlustel esmakordselt mõlemad üksikmängukullad – Toomas Leius ja Tiiu Soome. Sama kordasid kolm aastat hiljem Leius ja Tiiu Kivi.
1987 – Andres Võsand tõi Eestile segapaarismängus viimase meistritiitli NSV Liidust.
1991 – pärast taasiseseisvumist taastati Eesti Tennise Liidu koht Rahvusvahelises Tenniseföderatsioonis.
1993 – Eesti asus uuesti osalema Davis Cupil ja esmakordselt võttis osa maailma naiskondlikust turniirist ehk Federation Cupist.
2000 – Kaia Kanepi tuli noorte Euroopa meistriks
2001 – Kaia Kanepi võitis Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste noorteturniiri.
Kaia Kanepi on veel praegugi suurepärases sportlikus vormis ja alistanud hulgaliselt maailma esikümne mängijaid.
Eesti naistennise esinumbriks on tõusnud Anett Kontaveit, kes kuulub maailma naistennisistide top kümnesse.
Tennis Elvas
Elvasse ehitati enne teist maailmasõda kaks tenniseväljakut. Ajaleht „Elva Elu“ kirjutas 12. mail 1936. aastal muu hulgas ka spordiplatsist:
„Suur spordiplats Palu tänava ääres on piiratud lehistega, mis sobivad siia ulatuva männikuga ja siin kehval liivasel pinnal suudavad korralikult kasvada. Tenniseväljakud (kaks normaalplatsi) on aga kaunistatud harilike siberi mändidega, kuna männik neid väljakuid juba ise piirab. Seega liituvad spordiväljakud juba enam-vähem looduslikult männikuga maastikuliseks tervikuks. Tartu maantee ja spordiplatside vahele jääv vaba maa-ala, mis küllaldaselt kaitstud kahekordse vahtra puiesteega, on muudetud muruga kaetud päikesepaisteliseks puiestikuks, mis sobiv mängu- ja lamamiskohaks mittesportlastele.“
Muuseas, tolleaegse Elva spordiplatsi liiga liivase pinnase korrastamisega oli probleeme. [Ville Oengo].
Elva tennisehuvilised alustasid koos mängimist 1980ndate aastate alguses. Selleks korrastati mängukõlbulikuks staadioni lähedal asunud vana, hooletusse jäetud korvpalliplats. Väljaku rajamiseks kasutati staadioni jooksuringi remondist üle jäänud tellisepuru. Piirdeaed saadi, siis juba kahele väljakule, ümber alles 1986. aastal Elva EPT abiga.
Aastal 1998 tehti mõlemale väljakule kapitaalremont, mille käigus vana tellisepuru asendati spetsiaalse tenniseväljakutele mõeldud savi-liivapuruga.
Elva Tenniseklubi asutamiseni jõuti 1988. aastal kui Eesti tennis tähistas oma 75. sünnipäeva. Klubi asutajaliikmeid oli kuus – Andrus Tani, Rain Pärn, Olavi Malts, Andrus Kuresoo, Aivar Tani ja Vello Kiilaspea. Tenniseklubi oli esimene omaalgatuslik spordiklubi Elvas.
Asutamisele järgnenud aastad ei olnud tenniseklubile kerged, sest linnavalitsus planeeris tenniseväljakute kohale rajada staadionimaja ja tribüünid. Vastu pakuti Puiestee tänava koolihoone tagust ala, kus praegu paikneb jalgpalli kunstmuruväljak. Tenniseklubi jõudis koolitagusel platsil teha juba ettevalmistusi tenniseväljakute rajamiseks, aga siis linnavalitsus loobus oma esialgsest plaanist ja klubi sai jätkata oma tegevust endistel väljakutel.
Elva Tenniseklubi korraldas 1988. aastal oma esimese turniiri vastloodud Eesti Tennise II liiga raames. Turniir toimus paraku Viljandis, sest Elva kahest tenniseväljakust jäi võistluse korraldamiseks väheseks.
Esimene rahvusvaheline tenniseturniir Elvas toimus 1989. aastal kui kohtuti Soome sõpruslinna Perniö võistkonnaga. Hiljem kohtuti veel kolmel korral.
Elva Tenniseklubi oli ka üks Eesti Tennise Liidu taasasutajatest 1989. aasta kevadel.
1994. aastal valmis tenniseväljakute kõrvale tennisepaviljoni nime kandev klubihoone. See võimaldas sportlastel paremini valmistuda treeninguteks ja võistlusteks ning soodustas ka klubilist tegevust. Enne staadionimaja valmimist kasutasid klubihoonet ka jalgpallurid ja teisedki spordisõbrad.
Aastaringne tenniseõpe kõigile huvilistele
Klubihoone juurde rajati ka kuus minigolfivälakut, mis osutusid linnarahva ja spordihuviliste küllaltki populaarseteks.
Elva Tenniseklubi liikmed olid eestvedajateks ka tenniseväljakute kõrvale väliskorvpalliplatsi rajamisel, sest tennisistid olid sisehooajal aktiivsed korvpallurid. Tenniseklubil oli isegi oma korvpallimeeskond. Välisväljaku pidulikule avamisele olid kohale tulnud riigikogu spiiker Toomas Savi ja legendaarne korvpallur Ilmar Kullam.
Korvpalli välisväljak pidas vastu vaid viis aastat, siis tuli seda renoveerida. Väljaku kiire lagunemise vältimiseks tehti uus kate õhuvahedega ja see pidas kauem vastu. Uus suurem remont toimus väljakul 2018. aastal.
Aastal 2018, oma 30. sünnipäevaks, sai Elva Tennisklubi uued tenniseväljakud. Kuna endistel platsidel kippus õhtupäike mängu segama, paiknevad uued väljakud hoopis teistpidi – paralleelselt Tartu maanteega. Väljakute katteks on Itaaliast tellitud ClayTech väljakukatted, mis lubavad mängijatel ka märgade imastikutingimuste korral kuiva jalaga tenniserõõme nautida. Tenniseklubi juubelipeol oli uute väljakute avamisel kohal ka klubi üks asutajatest ja eakaim liige, 93- aastane Ernst Raiste, kes oli omaaegsel tenniseväljakul platsis juba siis, kui tennisepalli üle kahe posti vahele tõmmatud nööri lennutati.
Praegune Elva tenniseklubi ühendab Elva linna ja ümbruskonna tennisemänguhuvilisi võimaldades aastaringselt tenniseõpet nii lastele kui täiskasvanutele. Suvel korraldatakse kursusi algajatele. Hetkel omandab klubis tenniseoskusi üle 60 lapse. Juhendajad on tennisetreenerid Toom Tani (V taseme treeneri kutse ja sporditeaduste magister) ja Heiki Vabrit (abitreener).
