Triatlon
Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest järjestikusest alast – ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Triatloniga tegelevaid sportlasi nimetatakse triatleetideks. Esimene nüüdisaegne triatlonivõistlus peeti 1974. aastal San Diegos USA-s, korraldajateks ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone.
Rahvusvaheline alaliit World Triathlon (kuni 2020. aastani ITU – International Triathlon Union) loodi 1989. aastal Prantsusmaal ning samal aastal peeti ka esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused. Praeguseks kuulub alaliitu üle 170 liikmesriigi ning selle peakorter asub Šveitsis. World Triathloni kõrval mängivad spordiala globaalses arengus keskset rolli pikamaatriatloni katusorganisatsioon The Ironman Group ning maastikutriatloni (krossitriatloni) juhtiv maailmasari XTERRA.
Olümpiaalaks sai triatlon 2000. aasta Sydney suveolümpiamängudel ning alates 2020. aasta Tokyo mängudest on olümpiaprogrammis ka segateatevõistlus. Paratriatlon kuulub ametlikult paralümpiamängude kavasse alates 2016. aasta Rio de Janeiro mängudest.
Triatloniga seotud spordialad on duatlon (jooks – jalgrattasõit – jooks), talitriatlon (jooks – maastikurattasõit – murdmaasuusatamine), maastikutriatlon ehk krossitriatlon, aquatlon (ujumine ja jooks) ning aquabike (ujumine ja jalgrattasõit). Kõigil neil aladel korraldatakse rahvusvahelisi tiitlivõistlusi.
Traditsioonilist triatloni alustatakse ujumisega, jätkatakse jalgrattasõiduga ja lõpetatakse jooksuga. Võistluse alade vahel on vahetusalad (T1 ja T2), kus ajavõtt ei katke.
Sprindidistantsi pikkus on ujumises 750 m, jalgrattasõidus 20 km ja jooksus 5 km.
Põhi- ehk olümpiadistantsil on ujumine 1,5 km, jalgrattasõit 40 km ja jooks 10 km.
Pikkadel distantsidel (nt Ironman 70.3 ehk poolpikk ja täispikk Ironman) ujutakse 1,9–3,86 km, sõidetakse rattaga 90–180,2 km ja joostakse 21,1–42,195 km.
Maailma tuntuim triatlonivõistlus on Hawaii Ironman, mille distantsid on ujumine 2,4 miili (3,86 km), jalgrattasõit 112 miili (180,2 km) ja maratonijooks 26,2 miili (42,195 km). Maastikutriatlonis on analoogseks tippsündmuseks igal aastal toimuvad XTERRA maailmameistrivõistlused.
Triatlon Eestis ja Elvas
Eesti rahvusvaheliselt edukaimad triatleedid on Marko Albert (esimene eestlane, kes osales triatlonis olümpiamängudel ja võitis Ironmani etapi), Ain-Alar Juhanson, Kirill Kotšegarov ja Kaidi Kivioja. Nõukogude Liidu perioodil pani Eesti triatlonile aluse ja saavutas tipptulemusi Oleg Ljadov.
Eesti triatloni ajaloos on esimest korda 1987. aastal toimunud Elva triatlon üks pikema traditsiooniga triatlonivõistlus Eestis. Elva triatloni pikaajaline algataja, hing ja peakorraldaja on Andres Kübar, kes pälvis spordielu edendamise eest ka Elva linna teenetemärgi. Võistlust on läbi aastakümnete peetud Verevi järve ümbruses, meelitades kohale nii Eesti paremiku kui ka harrastajaid.
Elval on Eesti triatlonis eriline koht mitte ainult võistluste korraldajana, vaid ka tippsportlaste ning noortespordi kasvulavana. Elvast pärit ja seal sporditeed alustanud triatleetidest on täiskasvanute klassis rahvusvaheliselt kõige kaugemale jõudnud Johannes Sikk, kes püüdleb osalemise poole 2028. aasta Los Angelese suveolümpiamängudel. Elva triatleetidest on tuntust kogunud ka Cevin Anders Siim, Erko Kurvits, Andres Hiiemäe ja Siiri Kaaver.
Uue põlvkonna noortriatleetidest on Elvale tunnustust toonud Minna Li ja Maru Mäesepp. Mõlemad noorsportlased on Eesti ja Baltimaade meistrid triatlonis ning esindanud edukalt Eestit tiitlivõistlustel. Minna Li Mäesepp saavutas maastikutriatloni XTERRA maailmameistrivõistlustel oma vanuseklassis pronksmedali ning on jõudnud Euroopa meistrivõistlustel korduvalt esikümnesse. Samuti on maastikutriatloni EM- ja MM-võistlustel oma vanuseklassis esikümne tulemusi näidanud Maru Mäesepp.
Elva triatleedid treenivad ja esindavad peamiselt spordiklubisid Ujumise Spordiklubi (USK), Yess ning kohalikku klubi Elva Triatlon. Noorsportlaste ettevalmistamisel ja treeningprotsessi juhtimisel on olulist rolli mänginud treenerid Geil Siim, Kaja Haljaste ja Andrus Mäesepp. Lisaks spordiklubide tööle pakuvad kohalikud Elva männimetsad, spordihoone, Verevi ja Arbi järv ning kergliiklusteedevõrgustik suurepäraseid looduslikke tingimusi igapäevasteks ratta-, jooksu- ja ujumistreeninguteks.
