Kärt Radik
Üheks raskemaks kombineeritud spordialaks nimetatud laskesuusaatamine on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest.
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades.
Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4×7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastast on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Võisteldakse ka paarissegateatesõidus, kus osaleb üks mees- ja üks naisvõistleja.
Laskmine toimub spetsiaalsetes tiirudes. Laskejoone kaugus märklauast on 50±1 m. Lamades laskmisel kasutatakse 45 mm läbimõõduga ja püstiasendis 115 mm läbimõõduga märki. Iga kolmanda laskeraja küljele, ligikaudu 10 m kaugusele tulejoonest ja 5 m kaugusele märklauast, paigutatakse nii treeninguks kui ka võistluse ajaks tuulelipud. Alates 1978. aastast kasutatakse püsse, mille kaliiber ei ületa 5,6 mm. Suurendavaid optilisi sihikuid ei ole lubatud kasutada.
Laskesuusatamine kuulus algselt 1958. aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne – UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union – IBU). IBU peakorter asub Saltzburgis Austrias.
Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw Valleys 1960. aastal.
Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon asutati 1992. aastal. Praegu on juhatuse esimees Tarmo Kärsna ja juhatusse kuuluvad ka kolm Elvaga seotud endist laskesuusatajat – Aivar Nigol, Assar Jõepera ja Kauri Kõiv.
Elva laskesuusatamise kuldaeg algas 1960ndatel
Elvast kujunes üks Eesti laskesuusatamise kantse 1960ndate aastate alguses, kui Elva spordikoolis alustas 1958. aastal treenerina Eesti meistrivõistlustel keskmajooksus, murdmaa- ja laskesuusatmises kullast pronksini medaleid võitnud Heino Mäesalu. Koostöö hilisema Eesti laskesuusatamise koondise peatreeneri Kalev Pukiga, kes alustas Elvas treeneritööd 1961. aastal, oli vägagi edukas. Elva spordikoolis murdmaasuusatamisega alustanud ja laskesuusatamisega jätkanud noorsportlased olid Eesti parimad ning tõid medalivõite ka üleliidulistelt võistlustelt, nii individuaalselt kui teatesuusatamises.
Mõned väljavõtted Elva laskesuusatamise kõrghetkedest 1960 ja 1970ndatel aastatel. Näiteks võideti 1969. aastal Nõukogude Liidu noorte meistrivõistlustel 3x5km teatesõidus kuldmedalid koosseisus Matti Paavo, Mati Martin ja Agu Lamp. Toomas Mardi (Eesti noortemeister murdmaa- ja laskesuusatamises ning medalivõitja kahevõistluses) kuulus Eesti koondisse ka murdmaasuusatamises, saavutades üleliidulistel võistlustel 4x10km teatesuusatamise võistkonnas hõbemedali. Eesti NSV laskesuusatamise noortekoondisse kuulusid tollel ajal lisaks eelpool nimetatutele veel Elva spordikooli kasvandikud Enn Peterson, Lembit Abel, Andres Muru, Ants Sumberg, Avo Liivamägi, Rein Pedaja.
Eesti NSV esivõistlustel saavutasid 1969. aastal Elva noored täiskasvanute konkurentsis 4x10km teatesuusatamises pronksmedalid koosseisus Agu Lamp, Matti Paavo, Mati Martin, Andres Muru.
Aastal 1970 peeti Elvas kaks ülevabariigilist laske- ja murdmaasuusatmise võistlust: Eesti noorte meistrivõistlused laskesuusatamises ning ajalehe „Sovetskaja Estonia„ karikavõistlused. Elva sportlased noppisid koduvõistlusel meistritiitleid ja jätsid koju ilusa medalitekogu. Laskesuusatamise 3x5km teatevõistluses tulid Eesti noortemeistriteks Margus Rein, Avo Liivamägi ja Rein Pedaja. „Sovetskaja Estonia“ karikavõistluste teatesõidus võidutsesid jällegi Elva noormehed Agu Lamp, Rein Pedaja, Ants Sumberg. Tartu rajooni teine võistkond koosseisus Andres Muru, Mati Martin, Matti Paavo tuli kolmandale kohale. Laskesuusatamise individuaalsõidus tuli 20km distantsil Eesti meistriks Matti Paavo.
Eesti laskesuusatmise meistrivõistlustel täiskasvanute konkurentsis saavutasid Agu Lamp, Matti Paavo, Mati Martin ja Andres Muru teatesõidus pronksmedalid.
1970ndate aastate alguses võtsid Elva spordikooli laskesuusatjad Eesti koolinoorte meistrivõistlustel kaksikvõidu. Koolinoorte meistriteks tulid 3x5km teatesõidus Toomas Lubi, Joel Joost, Avo Liivamägi. Hõbemedalid said kaela Tartu rajooni teise võistkonna noormehed Kalle Kiiranen, Toomas Tuvike ja Allan Toim.
10 km individuaaldistantsil jäeti kolmikvõit Elvasse: 1. Avo Liivamägi, 2. Joel Joost, 3. Toomas Lubi. Spordiühingu Dünamo Eesti noortekoondis koosseisus Joel Joost, Avo Liivamägi, E. Norak ja Toomas Lubi tuli 1971. aastal 4x5km teatesõidus Dünamo üleliiduliseks meistriks. Individuaalselt võitis meistritiitli 10km sõidu kuldmedalimees Avo Liivamägi.
Kui spordikooliaeg Elvas läbi sai, asutati 2001. aastal Elva Laskesuusatamise klubi, mida pikka aega vedas Rein Pedaja, nüüd on klubi eesotsas Roland Lessing.
Elva Suusaklubi asutamisest alates klubi presidendi ametis olnud Tõnu Põder (66) rääkis ajakirjale Sportland Magazine 24. veebruaril 2022 legendaarse suusaklubi loomisest ja tegemistest.
Elva Suusaklubi loodi 2001. aastal
„Nagu mitmed teised spordiklubid paarkümmend aastat tagasi, nii langes ka Elva klubi loomine aega, mil Eestis suleti kõik spordikoolid kui nõukogude aja jäänukid,“ räägib mees klubi loomisest.
Lisaks suusaklubile asutati sportlikus Elvas teisigi klubisid, näiteks tuntud jalgrattatreener Kalmus, kelle käe all alustas treeninguid kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe, hoolitses ratturite järelkasvu eest.
Vastloodud spordiklubidele lubati riigipoolset toetuse jätkumist ning treeneritele palga maksmist, kuid reaalsuses on klubid pidanud ise hoolitsema nii treenerite kui ka laste eest.
Klubi kuue asutaja hulka kuulusid muuhulgas Eesti parimate laskesuusatajate treener Rein Pedaja, AS RPM tegevdirektor Enno Kuldkepp ning kahevõistlejate treener Andrus Ilves, Kristjan Ilvese isa.
Vägisi hingusele pandud spordikoolist tulid klubi noorliikmeteks laskesuusatajad Kauri Kõiv, tema tädipoeg Roland Lessing, Indrek Tobreluts ja teised. Samuti suusahüppaja Illimar Pärn, kes sel hetkel tõusis juba Eesti esinumbriks.
„Liikmelisuse mõttes oleme kogu aeg täitnud n-ö põhikirjalisi eesmärke ehk meil on klubis kõik vanuserühmad kaetud. Esindatud on kõik suusaalad peale mäesuusatamise ja vigursuusatamise. Ametlikult on liikmeid natuke alla saja, aga kaasatud on oluliselt suurem ring inimesi. Iga alaealise lapsega käivad kaasas ka vanemad, nii et see number on kaks-kolm korda suurem. Samuti on meil palju veterane, kes toovad omaealiste tiitlivõistlustelt medaleid,“ annab klubi president ülevaate.
Tänastest olümpialastest, kes osalesid ka Pekingis, on klubi hingekirjas kahevõistleja Kristjan Ilves ja suusahüppaja Kevin Maltsev.
„Eestis ei ole hetkel kahjuks sellist oskusteavet nagu Norras. Samuti on legendaarsel Elva suusahüppemäel ohtlikkuse tõttu keelavad lindid ümber ehk väikesed poisid ja ka tüdrukud peavad Otepääle hüppama minema. Aga kunagi alustas Kristjan just siin tornis oma hüppetreeninguid,” heidab ta pilgu ajaloole.
Elva – Eesti laskesuusatamise kants
„Heino Mäesalu võib pidada meheks, kes tõi Elvasse laskesuusatamise ning arendas ala igakülgselt edasi. 1970ndatel aastatel asendati suurekaliibrilised ja ohtlikud vintpüssid 5,6 mm läbimõõduga torudega relvade vastu, mis muutis ala oluliselt ohutumaks. Kui varem lasti 150 meetri pealt, siis tänu uutele relvadele vähenes vahemaa 50 meetri peale, mis muutis ka treeningute läbiviimise maa-ala mõttes oluliselt lihtsamaks. Just seda aega võib pidada Elva kui Eesti laskesuusatamise pealinnaks saamisel,“ räägib Tõnu Põder.
Elvast pärit üheksast olümpial käinud sportlasest on enamik laskesuusatajad, kuid neist eraldi toob mees hoopis esile kolm nime, ilma kelleta ei oleks tema meelest laskesuusatamise traditsioonid jätkunud.
„Omas ajas kõige kõvemad mehed olid minu meelest Matti Paavo, Agu Lamp, Rein Pedaja, Mati Martin ning Ants Sumberg, kes suutsid näiteks teatesõidus tulla NSVL meistriks. Matti Paavo oli ka nõukogude koondise liige, mis vähemusrahvaste pideva eiramise tõttu, oli tollal erakordne saavutus,” tõstab ta esile.
Kõik laskesuusatajad on omal ajal alustanud murdmaasuusatamisega. „Laskesuusatamise juurde kutsuti lapsed, kes käitusid hästi ja kellel oli hea silmanägemine,“ valgustab Tõnu Põder tagamaid.
2007. aastal laskesuusatamise MM-il Anterselvas oli Elva teatenelik ühtlasi ka Eesti teatenelik.
Tipptreenerid ja klubipoolne toetus
Hingekirjas on praegu vaid kolm treenerit, kuid kõik on oma ala parimad spetsialistid – endine tipplaskesuusataja Roland Lessing, legendaarne Rein Pedaja ja kolmandaks treeneriks on Andrus Ilves, kellel käivad mõnikord ühiskondlikus korras abiks Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna lõpetanud endised sportlased, kuna ta ise peab noorema pojaga tihti välismaal viibima.
„Kahevõistlejad ja suusahüppajad käivad juba ammu Otepääl hüppamas, kuigi klubi loomise ajal suutsime toonast linnavalitsust nii palju mõjutada, et Elva hüppetorn renoveeriti ja ka ise aitasime nõu ja jõuga. Väikene Kristjan Ilves potsatas samuti sealt alla. Tänasel päeval käib selle renoveerimine ka väikesele linnale üle jõu, rääkimata ühest eraklubist,“ kirjeldab president reaalsust.
Tartu Teatemaratonil olid uhkelt kohal ka Elva Suusaklubi liikmed. Cardo Denisjuk, Joonas Vähi, Kristo Tuvi ja Kaupo Sirel said 74 võistkonna arvestuses kõrge viienda koha.
Ajas on mitmed eesmärgid ka muutunud
„Omal ajal oli eesmärk, et laskesuusatamine ellu jääks. Olgem ausad, pärast murdmaasuusatamist oli tükk tühja maad. Samuti soovisime, et tänavalaternate katkiloopimise asemel, oleksid lapsed distsiplineeritumad ning kutsusime nad trenni. Praegu on peaeesmärk laste nutiseadmetest eemal hoidmine ning laiemalt oskusteabe säilitamine, et ei tekiks õpitut abitust tulevikus, seda nii suusatamise kui ka suusahoolduse osas,“ räägib Tõnu Põder muutunud olukorrast.
Ta lisab tagasihoidlikult, et väikeses Elva linnas hoolitseb klubi nii laste suuskade kui ka treeningriiete ja võistlustel käimise eest. Suusad, rullsuusad, suusakepid, suusamäärded padrunid ja muu sarnane on lastele tasuta, treening- ja võistlusriiete eest peavad lapsed poole ise tasuma. Kuutasu on pigem sümboolne ja distsiplineeriva iseloomuga ehk 18 eurot.
„Väikelinna lastevanematelt rohkem küsida ei tohi, sest lisaks klubipoolsele tasuta suusavarustusele vajab sportiv ning samal ajal sirguv laps palju muudki, mida saab pakkuda ainult kodu. Olen väga tänulik, et tänu Klubi Tartu Maratonile, on meie kasutatavad suusarajad hooajaringselt korras ja seda suuresti tänu Assar Küti ennastsalgavale tööle. Ajalooliselt on märgiline ka fakt, et eestiaegsest Kaitseliidu Elva lasketiirust üldse arendati spordikeskus, mis praegu kannab nime Tartumaa Tervisespordikeskus ning võõrustab muuhulgas ka Tartu Maratoni finišit,“ valgustab ta.
Lapsed armastavad suusatada
Lõpetuseks uurin Tõnu Põdralt laste suusaarmastuse kohta, et kas ikka on lootust või vanemad sunnivad.
„Laste suusaarmastus on Elvas täiesti alles. Klubi kogunemistel ja väliüritustel tulevad tihtilugu lisaks klubiliikmete õdedele-vendadele, emadele-isadele kohale ka paljud teised lapsed. Samuti korraldame erinevaid võistlusi. Kerge ei ole, aga üritame vastu pidada,” lõpetab Elva suusatamise üks elushoidjatest optimistlikult.
