Korvpalli leiutas 1891. aastal Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus, mis lõppes tulemusega 1 : 0. Ainukese korvi viskas William R. Chase.
USA-st levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse ka elukutseliste korvpall (tänapäeval NBA). 1932. aastal asutati Rahvusvaheline Korvpalliliit, millesse 2021. aastal kuulus 213 liikmesmaad.
Korvpall Eestis
Venemaa Keisririiki jõudis korvpall 20. sajandi algul. Peterburi klubi Majak noormehed käisid mängu demonstreerimas ka pealinnale lähimates linnades ja külastasid 1913 ühtlasi Narvat. Tallinnasse jõudis mäng aga Peterburis õppinud võimlemisõpetajate vahendusel. Nii hakkas 1916. aastal Nikolai Gümnaasiumis seda õpetama August Soodla, kellele lisandus peagi Voldemar Resev-Resel Tallinna Reaalkoolis.
1920. aastal peeti Tallinnas esimesed ülemaalised õppiva noorsoo spordivõistlused, mille kavas oli ka korvpall, ning seda peetakse laiemalt korvpalli sünniajaks Eestis.
1922 ilmusid esmakordselt eestikeelsed võistlusmäärused ning samal aastal peeti esimene rahvusvaheline kohtumine, kui 10. aprillil võtsid omavahel mõõtu Tallinna ja Riia Noorte Meeste Kristliku Ühingu meeskonnad.
1924 loodi Eesti Käsipalli Liit, mis koondas enda alla ka korvpalli.
1925 toimusid ala esimesed Eesti meistrivõistlused, mille võitis Tallinna “Sport”.
Kui 1933. aasta septembris peeti Torinos viiendad üliõpilaste maailmamängud, siis olid esimest korda kohal ka Eesti korvpallurid. Esimese koha võitis Itaalia, teise Läti ja kolmanda Eesti meeskond.
Järgmisel aastal liitus Eesti ülemaailmse korvpalliliidu FIBA-ga (asutatud 1932) ja 1935. aastal toimusid esimesed Euroopa meistrivõistlused korvpallis, kuhu aga Eesti korvpallikoondis rahapuudusel siiski ei jõudnud (võitis Läti meeskond).
1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis oli korvpall esimest korda mängude kavas ning Eesti ja Prantsusmaa koondiste vaheline mäng oli olümpiaajaloo esimene. Palli viskas lahti ala leiutaja James Naismith. Eesti võitis kohtumise 34:29, kuid kaotas järgmised mängud USA-le (28:52) ning Filipiinidele (22:39).
1939. aasta Euroopa meistrivõistlustel oli kohal 8 võistkonda, kuid sel korral mängisid kõik kõigiga läbi. Sinna jäi ka tulemus, kus Eesti võitis Soome koondist 91:1. Turniiri kokkuvõtteks jäädi aga viiendale kohale.
1950ndate aastate alguses olid Eesti korvpallurid ühed parimad nõukogude riigis. Juba 1949. aastal tuldi NSV Liidu meistriteks ja kahel järgmisel aastal oldi samuti medalikolmikus. Koondise treener oli siis Edgar Naarits. Nõukogude Liidu korvpallikoondisesse kuulusid siis Ilmar Kullam, Johann Lõssov ja Heino Kruus. Hiljem, 1970ndatel, on nõukogudemaa koondisesse veel kuulunud Tõnno Lepmets, Priit Tomson, Anatoli Krikun, Jaak Salumets, Jaak Lipso, Aleksei Tammiste ja 1980ndatel Heino Enden. Tiit Sokk tuli 1988. aastal selle koondisega ka olümpiavõitjaks.
Läbi nende aegade oli Eesti tuntuim klubi Tallinna „Kalev”, kes krooniti 1991. aastal ka viimaseks NSV Liidu meistriks.
Eesti taasiseseisvumisaja suurimateks saavutusteks korvpallis on olnud 1993. aasta Euroopa meistrivõistluste 6. koht ja 1994. aasta Idaliiga võit ning Põhjamaade lahtiste meistrivõistluste esikoht. Koondist juhendas siis Jaak Salumets. Andekamad mängijad sellest perioodist olid Aivar Kuusmaa, Tiit Sokk, Margus Metstak, Andrus Nagel ja Sergei Babenko.
Tänapäeval on Eesti korvpallikoondis jälle tõusuteel ja ilma teevad juba noored mängumehed nagu Henri Trell, Kaspar Treier, Kregor Hermet, Maik-Kalev Kotsar, Kristjan Kullamäe, Sander Raieste ja teised, kes on saanud oma karastuse ka välisklubides.
Korvpall Elvas
Elvas mängiti korvpalli juba 1930ndatel aastatel kui spordiseltsil Raju oli oma korvpallivõistkond, kes pidas sõprusmänge põhiliselt Tartu korvpalluritega.
Korvpalliga tegelesid siis Karl Rähni, Edgar Tamm, Johannes Nopasson, Eduard Püssa, Otto Rebane, Heino Veskila jt. Kui võrrelda, siis suurem osa nimesid kattub ka võrkpalluritega, mis tähendab, et käsipalli nimetus ühendas neid kõiki. Kui 1938. aastal ilmus Postimehe Kirjastuse väljaandena Herbert Niileri „Korvpalli mängu õpetus”, siis see aitas kaasa ka korvpalli populaarsuse kasvule Elvas.
1939. aastast on teada, et „Raju” käsipallurid (võrkpall ja korvpall) üürisid Tartu Saksa Võimlemise Seltsilt võimlat, et ka talveperioodil harjutada saaks. Sama aasta ajalehes Postimees on teade, et Elva „Raju” korvpallimeeskond osales Tartu ringkonna korvpallivõistlustel, kus mängis seitse võistkonda. Elva „Raju” astus Eesti Käsipalli Liidu liikmeks 1939. aastal.
Pärast teist maailmasõda korvpalli harrastamine Elvas jätkus. Põhiliselt mängiti suvel staadioni kõrval asuval välisväljakul ja ka Peedu populaarsel välisväljakul. Tingimused paranesid kui 1958. aastal valmis uus koolihoone Tartu maanteel. Tegemist oli tollal ainukese Elva võimlaga, kus sai mängida ka korvpalli. Järgmine olude paranemine ulatub aastasse 1987, kui valmis Puiestee tänava õppehoone, kus oli juba normaalmõõtmetega korvpalliväljak. Uut spordisaali tuli oodata veel 33 aastat kui avati 2020. aastal kaasaegne spordihoone.
Elva korvpalliklubi BC Elva MTÜ registreeriti Äriregistris 2010. aastal ja MTÜ BC Elva astus Eesti Korvpalliliidu liikmeks 2018. aastal. Ka vana Elva korvpalliklubi on olemas ja seda juhib Gunnar Aasmäe. See klubi tegeleb põhiliselt harrastajatega ja teeb koostööd MTÜ BC Elvaga, kelle eesotsas on Ramon Rantsus ja Priit Värv. See klubi osaleb ka Tartumaa II liigas ja Rahvaliiga Lõuna-Eesti regiooni võistlustel, kus 2021/2022 hooajal tuldi teisele kohale. Klubil on ka naiskond, kes mängib vabariigi esiliigas ja saavutas seal 2021/22 hooajal neljanda koha. Kahjuks elvalasi on seal veel vähe.
BC Elvas treenib praegu 95 sportlast, kellest pooled on koolinoored. Neid juhendavad kaks treenerit – neist üks endine tippmängija Timo Eichfuss.
Klubi on aktiivselt hakanud endale järelkasvu kasvatama. Koolide juurde on paigaldatud välikorvpallilaudu ja jagatud mänguvahendeid. Treeningrühmad on avatud Puhja, Konguta, Rõngu ja Elva koolide juures.
Elva korvpalli üks eestvedajaid Priit Värv kuulub ka Eesti Korvpalliliidu juhatusse.
