Lauatennis (algselt ka ping pong, gossima või whiff-whaff) on sportmäng, mida mängitakse reketi ja väikese tselluloidpalliga (läbimõõt 40 mm), täisnurksel puidust laual (274×152,5 cm, kõrgus 76 cm). Mängulaua jaotab põiki pooleks 15,25 cm kõrgune võrk.
Lauatennise sünnimaa on Suurbritannia. Mõned allikad peavad sünnimaaks ka Jaapanit, aga laiema leviku sai see spordiala just Suubritannia kaudu. Olümpiamängude kavva võeti lauatennis alles 1988. aastal Söulis, ehkki MM-võistlusi hakati korraldama juba 1927. aastal (1926. aastal Londonis peetud võistlused kandsid veel Euroopa meistrivõistluste nimetust) ja EM võistlusi 1958. aastal.
Rahvusvaheline Lauatenniseföderatsioon (International Table Tennis Federation, ITTF) asutati 1926. aastal ning praegu asub selle peakorter Lausanne’is. ITTF-il on 210 liiget.
Lauatennis kuulub ühe osana ka reketloni koosseisu, kus samas mitmevõistluse matšis võisteldakse lisaks veel tennises, squash’is ja sulgpallis.
Lauatennis Eestis ja Elvas
Eesti Lauatenniseliit loodi samuti 1926. aastal. Samal ajal peeti ka esimesed Eesti meistrivõistlused. Enne II maailmasõda mängiti lauatennist peamiselt linnades.
Eesti lauatennise hiilgeajad jäävad ajavahemikku 1950-80, mil mitmed Eesti mängijad tõid nii NSV Liidu meistrivõistlustelt kui nõukogude riigi koondise liikmena Euroopa meistrivõistlustelt koju mitut värvi medaleid. Asta Mittov tuli 1950. aastal esimeseks NSV Liidu meistriks lauatennises. 13-kordne Eesti meister Alfred Frants võitis 1955. aastal nendelt meistrivõistlustelt koguni kolm kulda, tulles esimeseks nii üksik-, meespaaris kui segapaarismängus. Suurtest tegijatest tuleb veel mainida Signe Talu-Paisjärve, Evelin Lestalit ja Rein Lindmäed, kes kuulusid pikki aastaid Eesti ja NSV Liidu paremikku. Kokku on nõukogudemaa meistriks tulnud kaheksa eestlast.
Käesoleval ajal mängitakse lauatennist 39 Eesti Lauatenniseliidus registreeritud klubis. Nende hulgas on ka MTÜ Elva Lauatennise Klubi, kellel on treeninguvõimalusi Tartumaa Tervisespordikeskuses ja uues spordihoones. Kokku on Eestis registreeritud 1833 lauatennise harrastajat ja treeninguvõimalusi pakub 171 spordiobjekti.
Nõukogude perioodil oli lauatennis kavas ka Elva mängudel asutustevahelise võistlusena. Kibe käsi lauatennises oli naistest Ellen Peik Metsamajandist ja meestest Väino Rebane Elva EPT-st, kellele pakkus kõva konkurentsi multisportlane Enn Kangur.
Alates 2014. aastast on Elvas lauatennisevõistlusi korraldanud Elva Lauatennise Klubi (asutatud 2013, 2022. a. 9 harrastajat) Elva lahtistel meistrivõistlustel lauatennises on osalejaid Elva linnast ja ümbruskonnast ning kaugemaltki, ka Tartu linnast ja maakonnast. Põhiliseks võistluspaigaks on olnud Elva Gümnaasiumi Puiestee tänava võimla.
Elvas on lauatennist mängitud ka koolides, kus on üles pandud lauad. Suuremaid võistlusi koolis siiski peetud pole. Puiestee õppehoone juures on ka kaks välilauda, kus ilusate ilmadega mängijaid ikka näha on. Üks välilaud on ka Elva keskväljakul Arbi järve lähistel.
2024. aastal on lauatennises seis selline, et kuigi klubi ja mängijad on olemas, Elvas nad enam ei treeni, sest spordisaali üür on kõrge ja Kambja vald pakub tasuta mänguvõimalust. Sõidetakse Kambjasse.
Lauatennis Elva Verevi järve ujulas
Meenutab Enn Kangur
Kui ma olin siin Elvas Verevi järve ujulas vetelpääste ülem, siis ma ostsin siia kohe kaks lauatennise lauda ja siin käidi tihti mängimas. Nende seas olid näiteks Moskva meistersportlased, endine Leningradi tšempion, „Jõudi“ meister, Eesti noorte meistrid ja ülikooli meistrid. Ja nad kõik mängisid ka minuga. Ma olen neid kõiki ka võitnud – peale Leningradi vanameistri, kelle vastu mängides ma mitte kunagi mitte ühtegi setti ei võitnud.
Aga kõige parem vastane oli tollane EPT ehitustööline Rebane, kes oli fanaatiline lauatennisist. Temaga mängisime peaaegu alati 30 setti. Siis mängiti 21-ni. Seal üleval teise korruse peal saalis; seal oli võrdlemisi soe. Nii, ja mis nüüd juhtus? – Ükskord tulime mõttele, et kaalume ennast enne trenni ära. Mina kaalusin 75 kilo millegagi ja tema alla 70. Ja kui me mängisime oma obligatoorse 30 setti ära ja pärast kaalusime end üle, siis mina olin kaotanud kehakaalust kolm kilo ja tema kaks kilo seitsesada!
Aga kehakaalu lauatennises kaotad sa ainult siis ära, kui sa oskad hästi mängida. Sest kui sa pelgalt värskes õhus niisama toksid, siis kehakaal hakkab juurde tulema, kuna tekib hea söögiisu ning energiakulu on väike. Aga meisterlikult mängitud lauatennis on niisugune, et juba esimese minuti jooksul oled sa higist läbimärg! Higi voolab kõik mööda kätt alla niimoodi, et reket ei taha enam hästi käeski seista. Kui sa oskad mängida. See on väga võimas ala inimese füüsise ja reaktsiooni arendamiseks ning kehakaalu reguleerimiseks.
