Esimene teadaolev tuletõrjebrigaad loodi juba 6000 aastat tagasi Hiinas. Ka Vanas-Roomas olid moodustatud orjadest meeskonnad, kes tuld kustutasid. Siiski oli Euroopa tuletõrje 17. sajandini üsna algeline. Alles pärast 1666. aasta Londoni suurt tulekahju hakati sellega tõsisemalt tegelema.
Eestis asutati esimene tuletõrjekomando 1788. aastal Tallinnas Mustpeade vennaskonna poolt. Et oma erialaseid oskusi lihvida, pidid tuletõrjujad ka harjutama. Sellest kasvaski välja tuletõrjesport.
Eesti tuletõrjespordil on pikaajalised traditsioonid, mis eksisteerivad juba ligi 80 aastat. Kõikides vabatahtlikes tuletõrjeseltsides, mis rajati juba18. sajandi lõpul, hakati tähelepanu pöörama tuletõrjujate füüsilisele ettevalmistusele. Selleks korraldati regulaarseid harjutusi, kus tuletõrjujad said ka erialalist õpet. Tuletõrjeseltsides hakati harrastama spordiala, mille üksikalad moodustasid sisuliselt tuletõrjuja tegevuse tulekahju kustutamisel – võistlushargnemine ja teatejooks kustutusvahenditega, ronimine köiel ja redelitel, voolikuliinide koostamine, tulekollete kustutamine jne.
Esimesed üle-eestilised tuletõrjevõistlused peeti 1929. aastal Eesti Vabatahtlike Tuletõrjeühingute Liidu 10. aastapäeva puhul Tallinnas Kadriorus. Võistlusaladeks olid vee andmine kustutusvahenditest, ronimine konksredeliga ja võimlemine.
Tuletõrjespordi areng Eestis sai hoo sisse nõukogude perioodil, kui 1963. aastal tuletõrjesport lülitati NSV Liidu ühtsesse spordiklassifikatsiooni, millega tuletõrjesport võrdsustati teiste spordialadega.
1964. aastal peeti esimesed ENSV meistrivõistlused tuletõrjespordis.
1980. aastal tulid eestlased meeskonnaharjutuses NSV Liidu meistriks.
Pärast Eesti taasiseseisvumist tuletõrjespordiga tegelemine vaibus. Riiklikul tasemel seda eriti ei toetatud ja harrastajate hulk vähenes. Sellele vaatamata asutati 2004. aastal Eesti Tuletõrjespordi Liit MTÜ, mis samal aastal võeti Rahvusvahelise Tuletõrje ja Päästjate Spordiföderatsiooni liikmeks. Saavutustest on ette näidata 2013. aasta maailmameistrivõistluste hõbemedalid meeskonnaharjutuses. Noorte MM-il Podolskis saavutati samal aastal individuaalaladel kaks esikolmiku kohta. Mihkel Holtzmann sai hõbemedali ja Gert Valdsalu Eesti rekordiga pronksmedali 100m takistusriba läbimises.
Võistlusalad :
- 100 m takistusriba läbimine
- konksredeliga ronimine õppetorni
- 4×100 m tuletõrjeteatejooks (võistkonnas 4 liiget)
- mootorpumbaga hargnemine (võistkonnas 7 liiget)
Tänapäeva Eestis on tuletõrjesport jäänud tagaplaanile. Ametlikult on registreeritud 42 harrastussportlast, kes jagunevad kolme klubi vahel. Siiski on kuus treenerikohta ja kaks spordiobjekti (Paides ja Rakveres), kus seda spordiala saab harrastada. Tuletõrjesport otsib oma kohta – kas ta peaks olema Päästeameti üks osa või iseseisvalt tegutsev.
Vabatahtlikud tuletõrjujad Elvas
Elva Priitahtlik Tuletõrjujate Selts sai asutamiseks loa Vene Keisririigi Liivimaa kuberneri poolt Riias allkirjastatud dokumendiga 1907. aastal.
Elvas tegeles vabatahtlike tuletõrjujate selts 1920 – 1930ndatel aastatel tuletõrjespordiga küllaltki aktiivselt. Käidi võistlustel ja peeti demonstratsioonesinemisi. Uue spordiala populaarsuse tõus oli nõukogude perioodil (eriti 1950 – 1970ndatel aastatel) kui osaleti regulaarselt võistlustel ja populariseeriti spordiala ka asutustes-ettevõtetes ning koolinoorte hulgas. Tegutsesid vabatahtlikud tuletõrjesalgad. Suvel peeti nii tuletõrjujate kui salkade võistlusi linnastaadionil. Seltsimaja hoovis oli ka harjutusväljak.
Aastatel 1964 -1981 oli Tartu VTÜ Elva allüksuse esimeheks Julius Illus ja sellel perioodil oli siinkandis kümme teovõimelist vabatahtlikku salka, kokku 560 liikmega. Toimusid nii teoreetilised loengud tuleohutuse teemadel kui ka praktilised tuletõrje väljaõppused ning salkadevahelised teatevõistlused.
Paremad vabatahtlikud tuletõrje salgad olid Elvas Nahkgalanteriikombinaat (NGK) Linda, Kommunaalettevõtete Kombinaat, Elva Metsamajand, Elva EPT. NGK Linda tuletõrjesalgal oli olemas ka oma mootorprits, motoristiks ja salga juhendajaks oli Elva tuletõrje komandoülem Rein Saarlaid. NGK Linda salk oli võistlustel alati esirinnas, võites Elva linna rändkarika tuletõrjespordis jäädavalt enda valdusesse ning pani omaltpoolt välja uue karika, mis samuti enda valdusesse võideti.
