Raskejõustik on sportlik tegevus, mis hõlmab maadlust, poksi ja tõstmist. Raskejõustiku hulka kuuluvad ka judo, kulturism, jõutõstmine ja rammumeeste võistlused. Raskejõustiku üks omapära on see, et võisteldakse kaalukategooriates.
Raskuste tõstmise võistlusi korraldati juba Vana-Egiptuses, -Hiinas ja -Kreekas. Keskaja Euroopas esinesid jõumehed laadaplatsidel ja rahvapidudel. 18. sajandil ilmusid Inglismaa tsirkustesse elukutselised atleedid.
Eesti raskejõustiku sünniajaks peetakse 1888. aastat, kui Gustav Boesberg (1867-1922) rajas Tallinna raskejõustikuringi. Sellest kujunes Tallinna Vabatahtlik Atleetide klubi, mille liikmeks astusid 1893. aastal Tallinna Reaalkooli õpilane Georg Lurich, 1895. aastal Georg Hackenschmidt ja 1897. aastal Aleksander Aberg.
Eesti esimesed ametlikud tõstevõistlused toimusid Tallinnas 1891. aastal.
Noori ja tugevaid atleete sirgus tol ajal Eestis hulganisti. Algul tegutseti amatööridena, aga hiljem mindi üle elukutseliste leeri. Peale Georg Lurichi surma asutati nii Eestis kui ka välismaal hulganisti temanimelisi raskejõustiku klubisid.
1920. aastal asutati Eesti Spordiliit ja selle juurde raskejõustiku osakond. 1933. loodi Eesti Maadluse-, Poksi- ja Tõsteliit, mis tegutses edukalt kuni Teise maailmasõjani. Peale sõda, 1945. aastal, loodi ENSV Spordikomitee juurde tõstespordisektsioon, mis 1959. aastal nimetati ümber ENSV Tõstespordi Föderatsiooniks. 1960-ndatel aastatel oli kogu vabariik praktiliselt kaetud tõstmisega. Eesti meistrivõistlustel oli osaliste arv üle saja.
Jaan Taltsi edu maailmaareenil sünnitas uue buumi raskejõustikus. Rajati järjest uusi spordibaase, koolitati treenereid ja soetati inventari.
Alates 1997. aastast tähistatakse üleriigiliselt Eesti Raskejõustiklaste mälestuspäeva kui 5. juulil möödus 75 aastat Gustav Boesbergi surmast.
Meie tõstjad on olümpiamängudelt võitnud 2, Maailma meistrivõistlustelt 10 ja Euroopa meistrivõistlustelt 13 kuldmedalit. Kokku on püstitatud 84 maailmarekordit.
1950. aastal hakati Tartumaal korraldama rahvuslike spordialade võistlusi. Peaalad olid sangpommi rebimine ja köievedu. Sangpommi rebimisel olid siis kõik ühes kaalukategoorias. Ametlikud Tartumaa meistrivõistlused sangpommi rebimises toimusid 1990. aastal. Võisteldi 32 kg sangpommidega. Sel alal peeti ka Eesti meistrivõistlusi.
Ka Elva mängudel võisteldi köieveos ja sangpommi rebimises. Kasutati 16, 24 ja 32 kg sangpomme.
Ühed tähtsamad rammumeeste võistlused on olnud Eestimaa Jõumängud, mis 2020. ja 2021. aastal korraldati Elvas meie spordiklubi Jõusport poolt. Neid on nimetatud ka Eesti suurimateks raskejõustiku festivalideks. Siin selgitati välja Eestimaa Rammumees ja Rammunaine 2020 ning 2021. Samuti selgusid Eesti meistrid vägikaika tõmbamises ja köieveos. Viimasel alal tuli Eesti meistriks ka meie ralliäss Martin Järveoja, kes sikutas köit koos Vinni võistkonna ja Kaido Höövelsoniga (Baruto).
Tulevikulootus Katriin Sildnik saavutas Poolas noorte klassikalise jõutõstmise Euroopa meistrivõistlustel kolmanda koha ja purustas Eesti rekordeid.
Deivil Tserp
Õhtuleht 19. nov. 2022
Elva tüdruk on tegelnud jõutõstmisega napilt kaks aastat. Oma esimeselt klassikalise jõutõstmise EMilt naasis piiga koguni kolme medaliga. Kaalukategoorias -52 kg võitis ta lisaks kogusummamedalile pronksi nii kükis kui ka jõutõmbes.
„Katriin alustas minu käe all treenimist käesoleva aasta suvel, sooviga saavutada arengus kõrgem tase,” räägib 18aastase sportlase treener, hiljuti jõutõstmise MMil neljandaks tulnud Karmen Kaljula. Edukas tandem on suutnud kõiki kolme tõstet oluliselt edasi arendada. „Suure osa tööst teeb Katriin iseseisvalt ära, juhendamine ja tagasiside andmine toimub veebi kaudu. Treenerina on keeruline nii tulemusi tagada, kuid tänu Katriini töökusele ja tahtejõule on see võimalik. Kui tahet jagub pikemaks ajaks, jõuab ta sel spordialal väga kaugele,” kiidab treener õpilast.
Võistlushommik algas keeruliselt. „Pidin paari tunni jooksul saama kehakaalu 600 grammi madalamaks. Kaalulangetamise tõttu valisime esimese tõsteviisi puhul kindlamad raskused, kükis jäi kindlasti varu sisse,” tõdeb Katriin. Kükis oli lõpptulemus 102,5 kilo, mis tähistab nii jõutõstja isiklikku tippmarki kui ka Eesti noorte rekordit kaalukategoorias -52 kilo. „Lamades surumises tegime õiged valikud ja kogusime kogusumma jaoks olulised kilogrammid. See andis võimaluse mängida jõutõmbes Ukraina tõstja üle. Ta oli sunnitud kolmandal jõutõmbe katsel minema eelnevat katset 12,5 kiloga ületama.”
Teises tõsteviisis ehk lamades surumises sai Katriin kirja 62,5 kilo ja uuendas Eesti rekordit viie kilo võrra. Jõutõmbes oli tema tulemus 132,5 kilo, mis on samuti Eesti rekord ja ületab senise tippmargi 2,5 kiloga. Kogusummarekord paranes ühe võistlusega kümne kilo võrra ning uus rekord on 297,5 kilo. Oma panuse annab treenerina ka Margus Silbaum, kes kommenteeris võistlust lühidalt, aga tabavalt: „Katriin näitas hambaid ja võitis kolm medalit.”
