Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Vanimad tantsud matkisid tegelikkust – tööliigutusi, loomi, jahti ja muud seesugust.
Tänapäeval eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu. Mineviku seltskonna- ja lavatantsud, mida tantsitakse kaasajal, on koondatud ajaloolise tantsu mõiste alla.
Peotantsust on välja kujunenud kindlatele reeglitele vastav võistlustants ehk tantsusport. Võisteldakse standardtantsudes (viini valss, aeglane valss, aeglane fokstrott, tango, quickstep) ja Ladina-Ameerika tantsudes (samba , rumba, jive, cha-cha-cha, Paso Doble).
Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Meie rahvatants on rahulik, kuid võrreldes teiste rahvastega teeb selle erilisemaks põhisammude liigirikkus.
Eesti rahvatants on eesti kultuurile ainuomane tantsuliik, mis põhineb traditsioonidel.
Meie rahvatantsu saab jagada folkloorseks ja folklooril põhinevaks autoritantsuks ehk seatud tantsuks. Eesti rahvatantsu juurde kuuluvad rahvariided, mis on igas kihelkonnas erinevad.
Kõige suurem eesti rahvatantsu festival on Eesti Üldtantsupidu, mis esimest korda toimus 1934. aastal Tallinnas Kadrioru staadionil.
Elva-mail viljeleti tantsu juba maailmasõdade vahelisel ajal. On teada nn tuluõhtud, kus peale isetegevuse ka tantsiti ja piletitulu läks mingi kindla ürituse toetamiseks või asja ostmiseks. Tuluõhtuid korraldas sageli ka Elva kool. Ilmselt oli oma koht seal ka rahvatantsul.
Peale II maailmasõda olid tantsuõhtud üsna populaarsed. Üks esimesi seltskonnatantsu õpetajaid Elvas ja selle ümbruses oli Armas Suidt. Ta viis tantsukursusi läbi rahvamajades ja koolides 1960. -70. aastatel. Peale selle oli ta ka hea kergejõustiklane ja suusataja ning Richard Antoni hea sõber.
Hiljem on elvalastele tantsusamme õpetanud mitmed tantsupedagoogid. Üks tuntumaid neist oli Elva Keskkooli autosõidu õpetaja Viktor Pool. Tegemist oli väga mitmekülgse mehega. Vabal ajal tegeles ta veel pottsepatööga ja õpetas huvilistele ka karateed. Tema rajatud olid ka esimesed siinsed tantsuklubid – „Quick” lastele ja „Meetrum” täiskasvanutele. Siin ei antud mitte ainult tantsuõpetust vaid käidi usinasti ka võistlemas. Nii mitmedki Viktor Pooli õpilased läksid hiljem edasi tantsima suurematesse tantsuklubidesse. Näiteks Ulrike Ustav juba Tartu tantsuklubi „Stiil” ridades võitis hiljem mitmeid rahvusvahelisi võistlusi ja omandas tantsujuht-koreograafi elukutse ning on Tallinnas tantsuõpetaja.
Tantsuklubi „Meetrum” käekäik on üsna hästi teada, seda tänu klubi liikme Elli Ausi peetud kroonikaraamatule.
„Meetrum” asutati 9. novembril 1982 ja esimene klubi president oligi Elli Aus. Tegutseti 10 aastat ja selle aja jooksul olid treeneriteks Viktor Pool, Tiiu Kaljuste, Jaan Kotter, Mihhail Orljanski ja Kersti Kilter. Peale tantsimise elati ka aktiivset klubielu. Peeti ühiselt tähtpäevi ja suvel olid tantsulaagrid. Osaleti erinevatel tantsuvõistlustel ja jõuti isegi vabariiklikel seenioride meistrivõistlustel finaali (Signe ja Tiit Ustav). Aga tähtsaim oli ikkagi see koostegemise rõõm ja seltsielu. Jagati üksteise rõõme ja muresid. Klubi tegevusest võttis erinevatel aegadel osa kokku 50-60 tantsijat.
Hiljem on Elvas kursusi läbi viinud veel mitmed tantsuõpetajad. Nimetada võiks siin kindlasti Mart Talve. Hiljem on tantsuõpetuse siin oma tiiva alla võtnud tantsuklubi „Rotalia” eesotsas treeneri Katrin Kruusega. Elva laste hulgas oli võistlustants siis üsna populaarne ja esineti edukalt ka vabariiklikel võistlustel ning korraldati ise suuri tantsuturniire. Ka praeguseks on säilinud väike täiskasvanute harrastajate seltskond ja korraldatakse ka kursusi algajatele Crause Tantsukooli ja treener Katrin Kuuse poolt.
Tantsuhuvi Elvas on küllaltki suur. Ja seda nii laste kui täiskasvanute hulgas. Tegutseb terve hulk erinevaid tantsustiile viljelevaid klubisid.
RN Stuudio eesotsas Merit Tähega, JJ Street – treener Lenel Karu, naisrühm „Sinilind” juhendaja Lea Kurvits, naisrühm „Helbe” juhendajad Maie Põlgast ja Pille Rebane, eakate tantsurühm „Meelespea”, line-tantsutrupp „Suureline” juhendaja Tiia Suurtee, flamenko-tantsijad juhendajad Anna Kõivistik ja Anne Anier ning eakate tantsurühm „Hõbemänd” juhendaja Tiiu Kaljuste.
Üks kõige legendaarsemaid Elva rahvatantsujuhte oli Helbe Ots. Ta sündis Virumaal Püssi alevis 1. mail 1933. aastal. Alghariduse omandas Helbe Püssi 7-klassilises koolis ja edasi lõpetas Rakvere Pedagoogilise Kooli. Seejärel asus ta 1951. aastal tööle Elva Keskkooli algklasside õpetaja ja pioneerijuhina. 1968. aastal lõpetas Helbe Ots kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise Instituudi.
Helbe kui tantsujuhi tegevuse algus jäi 1950-ndate algusesse ja kestis üle 50 aasta. Ta asutas koolis ja Elva asutuste juures mitmeid rahvatantsurühmi. Helbe rühmad olid nii vabariiklikel kui rajooni tantsupidudel alati laureaadid, st kuulusid parimate hulka. 1985. aasta üldlaulupidu jäi viimaseks, kus Helbe Otsa rühmad esinesid. Temalt võttis teatepulga üle Leelo Suidt, kes kuni 1996. aastani juhendas tantsurühmi Elvas. Helbe Otsale on paljude erinevate tunnustuste hulgas omistatud ka 2002. aastal Ullo Toomi auaadress, mis on tantsujuhtide üks suurimaid tunnustusi. Helbe Ots lahkus meie hulgast 2005. aastal.
Sajandivahetusel ja uue aastasaja algul tõi uut hoogu Elva rahvatantsu Aleks Raja, kes lõi siin ka Memme-taadi lustipeo traditsiooni, mis kestab tänaseni.
Elvas Helbe otsaga samaaegselt tegutsenud rahvatantsujuhtidest on veel silma paistnud Henn Tiivel ja Enn Madi. Elva koolides on rahvatantsijate järelkasvu eest hoolitsenud õpetajad Juta Värk, Pille Rebane, Anne Jaama ja Lea Kurvits. Viimane juhendab ka praegu Elva naisrahvatantsurühma „Sinilind”
