Male on tõenäoliselt pärit India mängust tšaturangast, (sanskriti keeles “neli väeliiki” – jalavägi, ratsavägi, elevandid ja sõjavankrid, mida vastavalt esindasid nupud, mis arenesid välja tänapäeva male etturiks, ratsuks, odaks ja vankriks) mis tekkis umbes 6. sajandil.
Pärast seda, kui moslemid 633–44 Pärsia vallutasid, levis mäng islamimaailma. Muudes Euroopa keeltes hakati malet kutsuma pärsiakeelse sõna shāh (“kuningas”) järgi (näiteks ingliskeelsed sõnad chess (“male”) ja check (“tuli”).
Lääne-Euroopasse ja Venemaale jõudis mäng vähemalt kolme eri marsruudi kaudu. Aastaks 1000 oli mäng levinud üle kogu Euroopa.
13. sajandi alguses hakati Lõuna-Euroopas šatrandži reegleid muutma ja 1475. aastaks meenutas mäng suures osas tänapäevast malet.
15. sajandil hakkasid ilmuma kirjutised sellest, kuidas malet mängida.
19. sajandil arenes kiiresti organiseeritud maleharrastus. Loodi palju maleklubisid, maleraamatuid ja -ajakirju. Linnade vahel toimusid kirimalematšid. 19. sajandi ajalehtedes olid tavalised maleülesanded. Esimese ülevaatliku maleteooria õpiku avaldas 1843 von der Lasa, see kandis nime “Handbuch des Schachspiels” (“Malepiibel”).
Tänapäevases mõistes esimene maleturniir peeti 1851 Londonis. Selle võitis tollal suhteliselt tundmatu Saksa meister Adolf Andersen.
Esimesed male maailmameistrivõistlused võitis austerlane Wilhelm Steinitz 1886. aastal.
19. sajandi lõpus kasvas turniiride ja matšide arv kiiresti. Suurmeistri tiitel tekkis väidetavalt 1914 kui Vene tsaar Nikolai II andis sellise nimetuse viiele maletajale: Laskerile, Capablancale, Alehhinile, Tarraschile ja Marshallile. Tiitliga autasustamise traditsiooni jätkas FIDE (Rahvusvaheline Maleföderatsioon), mis rajati 1924 Pariisis. 1927 peeti esimesed naiste maailmameistrivõistlused males, mille võitis Tšehhist pärit Inglise meister Vera Menchik.
Pärast Alehhini surma 1946 tekkis vajadus uue maailmameistri selgitamiseks. Selleks viis FIDE läbi tippmängijate turniiri, mille võitis Mihhail Botvinnik, millega algas Nõukogude Liidu ülemvõim males.
1997. aastal võitis IBMi arvuti tolleaegset maailmameistrit Garri Kasparovit kuuemängulises seerias 3½–2½ ja see oli esimene kord, kui arvuti võitis male maailmameistrit.
Praegu on valitsev male maailmameister Magnus Carlsen Norrast.
Male Eestis
Keskaegne male jõudis Eesti territooriumile hiljemalt 13.sajandi teisel poolel koos saksa rüütlite vallutustega.
Hiljemalt 16. sajandi esimesel poolel oli male tuntud linnakodanike kõrgkihi, kaupmeeste, samuti käsitööliste hulgas. 1513 on maleharrastus fikseeritud Tallinna Suurgildi kodukorras koos täringu- ja muude mängudega.
Esimene eestikeelne maleõpetus avaldati ajalehe Olevik viies malenurgas 14. novembrist kuni 12. detsembrini 1883. Selle autor on Ado Grenzstein. Ajaloolise väärtuse annab sellele tööle eestikeelne maleterminoloogia. Hulk Grenzsteini loodud sõnu, näiteks “male”, “malend”, “maletama”, “tuli”, “kuningas”, “lipp” ja “vanker”, on jäänud kasutusele. 1883. aasta lõpus ilmus Grenzsteini maleõpetus iseseisva 40-leheküljelise brošüürina, mida trükiti 2000 eksemplari. Grenzsteini sõnul tuletas ta sõna “male” sõnast “malewa, millega Eestlased ennemuiste oma sõjawäge tähendasiwad”.
1884 toimus Tartus esimene turniir Eestis. Turniiri alustas 14 mängijat, kellest võistluse lõpetas 11. Neli kuud kestnud turniiri võitis üliõpilane C. Kupffer.
1893 külastas Eestit esmakordselt maailmatasemel maletaja – Siegbert Tarrasch, kes andis Tartus 25 laual simultaani. Pärast Tarraschit külastasid Eestit veel teised tuntud maletajad, nende hulgas maailmameistrid Steinitz (1896), Lasker (1909) ja Capablanca (1913).
1904 ilmus trükis Grenzsteini maleõpetuse kordusväljaanne (800 eksemplari). 1905 asutati esimene eesti malekoondis, mille tegevus lakkas küll juba järgmisel aastal.
1915 asutati Tallinna Malering, mida võib pidada esimeseks eesti maleklubiks. 1917 muudeti ühingu nimi Tallinna Eesti Maleseltsiks (TEMS). TEMSi asutamisele järgnes 1920.–1930. aastatel hulga väiksemate maleühingute asutamine.
26. detsembrist 1922 kuni 6. jaanuarini 1923 toimusid Tallinnas esimesed Eesti meistrivõistlused males, mille võitis Paul Rinne.
1930. aasta koolinoorte meistrivõistlustel tuli esikohale tulevane Eesti parim mängija Paul Keres).
15. jaanuaril 1931 asutati Eesti Maleliit. Sama aasta augustis astus Eesti Maleliit FIDE liikmeks.
1935 võitis Paul Keres esimest korda Eesti meistrivõistlused. Samal aastal õnnestus tal esimest korda osaleda ka maleolümpial. Sellel olümpial sai Keres oma kõrge võiduprotsendiga esimesel laual rahvusvahelises maleliikumises tuntuks. Kerese tulemused edenesid kiiresti ja 1938 võitis ta AVRO turniiri, mis tõstis ta maailmameistrikandidaadiks. 1939. aastal võitis Eesti võistkond maleolümpial pronksmedali.
Rahvusvahelise suurmeistri nimetuse saanud Eesti maletajad:
1950 –Paul Keres
1987 – Jaan Ehlvest
1990 – Lembit Oll
1997 – Mihhail Rõtšagov
2001 – Kaido Külaots
2005 – Igor Švõrjov
2006 – Meelis Kanep
2011 – Aleksandr Volodin
2016 – Ottomar Ladva
Kirimale
On võistlusmale liike, kus mängijad ei asu vahetult teineteise vastas malelaua taga, nagu see toimub klassikalises males , vaid kus mängijad asuvad kustahes kohas ning edastavad partiid mängides oma malekäike kokkulepitud tehnilisi võimalusi kasutades. Tänapäeval kasutatakse selleks põhiliselt internetti.
Varem edastati kirimales käike peamiselt posti teel kirja või postkaardiga.
Kirimale oluline eripära on, et erinevalt tavamalest on mängijatel lubatud kasutada abimaterjale (malekirjandus) ja abivahendeid (maleprogramme seisude analüüsimiseks).
Igale mängijale antakse partii mängimiseks 30–60 päeva kümne käigu kohta. Kui käikude edastamine toimub posti teel, siis lisatakse sellele kirja teeloleku aeg. Kirimale maailmameistrivõistlusi korraldatakse 1949. aastast.
Tõnu Õim on 9. ning 14. kirimale maailmameister.
Ta on kirimale rahvusvaheline meister (1975) ja rahvusvaheline suurmeister (1981). Ta on alates 1992. aastast Eesti Kirimaleühingu auliige. Rahvusvaheline Kirimaleliit (ICCF) valis Õimu 2001. aastal 20. sajandi parimaks kirimaletajaks.
2001. aastal tunnustati teda Eesti Punase risti IV klassi teenetemärgiga.
Male Elvas
Postimees kirjutab, et 6. jaanuaril 1939. aastal loodi ÜENÜ (Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus) Elva jaoskonna juurde maleklubi ja see korraldas 3. jaanuaril 1940 Elvas male välkturniiri.
Valter Heueri mälestusturniir Elvas
Tõnu Hiiemäe, Valter Heueri mälestusturniiri algataja ja korraldaja
Valter Heueri matustel tuli mulle mõte hakata korraldama Elvas tema-nimelist mälestusturniiri. Valteri abikaasa Mare Heuer tegi mind tuttavaks Valter Heueri hea sõbra kirjaniku ja maletaja Ülo Tuulikuga. Talle see mõte meeldis ja tulemuseks oli, et 13. augustil 2006 toimus Elva AMS-i saalis esimene Valter Heueri mälestusturniir kiirmales.
Kohale tuli ligi 40 malega seotud inimest. Nende hulgas oli rahvusvaheline suurmeister Larissa Volpert, Eesti meister Aarne Hermlin ja meistrikandidaat Olev Schults. Üritusel viibisid ka Valter Heueri lesk Mare koos poja Märdiga. Avasõnad ütlesid võistluste peakorraldaja Tõnu Hiiemäe ja linnapea Urmas Kruuse. Seejärel rääkis Tartu maleelu kauaaegne juht Ago Marksoo Valter Heueri kujunemisest Eesti silmapaistvaks maletajaks. Marksoo märkis muu hulgas, et malest sai Eesti rahvusmäng 1930-ndatel aastatel ja et Heuer meenutas oma mängustiililt taanlast Bent Larsenit, kes oli sügavalt mõtlev, vahel liiga hasartne ja tundeline mängija.
Tartu maletaja Elmar Sakkov analüüsis kahte Heueri võidupartiid Ivo Nei ja Uno Mikkovi vastu.
Kirjanik ja harrastusmaletaja Ülo Tuulik rääkis Heuerist kui ajakirjanikust ja kolleegist, sest Heuer ei olnud mitte ainult andekas maletaja vaid ka oma põlvkonna üks säravaimaid publitsiste. Maleajaloolasena pani Heuer põhjalikult kirja Paul Kerese eluloo, kirjutades raamatu „Meie Keres”. Kui Keres mängis Eesti maailmakaardile, siis Heuerist sai üks malelise buumi kajastajaid kogu Eesti rahvale.
1993. aastal võeti Valter Heuer Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.
Pärast sõnavõtte järgnes lõunasöök ja 22 osavõtjaga välkturniir. Kõik 11 partiid võitis Olev Schults. Järgmised kohad läksid jagamisele Tartu maletajate Ants Vihmandi, Elmar Sakkovi ja Andres Kuuse vahel. Võitjatele olid autasuks karikad ja iluköites Valter Heueri raamat „Meie Keres”. Kõigile osavõtjatele kinkis Elva linnavalitsus Elva meened ja meepurgid. Elva maletajatest teenisid Ilmar Ala 4 punkti ja Vello Anier 2,5 punkti.
Osalejad jäid esimese Valter Heueri mälestusvõistlusega väga rahule ja toonitasid Elva turniiri omanäolisust võrreldes Maleliidu korraldatud turniiridega. Pakuti välja mõte, et see mälestusturniir võiks toimuda igal aastal suve lõpus.
2021. aasta 11. oktoobril toimus Elva Linnaraamatukogu kaminasaalis XII Valter Heueri mälestusturniir, mille võitis Pavel Vorobjov Tartust.
2024. aastal toimunud XV mälestusfestivalist, mille võitis sakslane Daniel Fridman LOE SIIT >>
Male ajalugu – kuulus legend
Üks muistne legend, mida paljud lapsed võivad isegi oma matemaatikaraamatutest leida, räägib India kuningast Shahramist ja tema kuningriigi targast mehest. Tark mees tahtis Shihramit veenda oma kuningriigi iga elaniku tähtsuses.
Niisiis, ta leiutas mängu, et kujutada kuningriiki, mis koosneb kuningast, tema kuningannast, ronkidest, piiskoppidest, rüütlitest ja etturitest, mis kõik olid olulised.
Mäng meeldis kuningale väga ja sai aru, et mäng on täpselt nagu päriselus. Niisiis käskis ta kõigil oma kuningriigis malet mängida! Šahram pakkus mehele kogu kulda ja hõbedat, mida ta soovis, aga tark mees ei tahtnud aardeid.
Koos kuningaga läks ta malelaua juurde ja palus tal panna üks nisutera esimesele väljakule, kaks teisele ja jätkata selle kahekordistamist, kuni malelaud on täis.
Esiteks tundis kuningas end väga solvatuna, kuid siis käskis ta oma teenijatel mehe soovi täita. Sulased teatasid meeleheitlikult, et nii tohutul hulgal nisu pole olemas!
Kuningas mõistis, et tark mees andis talle teise õppetunni. Täpselt nagu etturid males, ei tasu kunagi alahinnata elu pisiasju!
See on üks populaarsemaid legende male ajaloo kohta. Kuid kindlasti on neid veel palju…
